Massuuriku päevaraamat

Motivatsioon tegeleda oma elu juhtimisega hüppab kord üles, siis jälle alla. Näen seda selgelt oma kirjatükke lugedes. Praegu tundub olevat mõõnaperiood või vähemalt kipub selline tunne peale, et sellest ei piisa, mis ma teen.  Kui tahame saada majanduslikku rikkust, peame kulutama vähem, kui teenime Kulutan vähem, kui teenin, aga sõnad rikkus ja jõukus pole mulle omased. Ma ei seosta neid sõnu endaga. Veel. Minu sõnad on turvatunne, kindlus, meelerahu. Need on märksõnad, mis minuga kõnelevad ja turvatunde saavutamise nimel olen palju tööd teinud. Olen selle üle uhkegi olnud - töötan kasvõi p.rse lõhki ja teen nii pikki tööpäevi, kui vaja. See kõik on olnud vajalik.  Puhkuseplaane ei julge eriti pidada, kuigi pangas on loodud Reisifond, mille saldo on küll null, aga ehk see muutub kunagi. Praegu on nii, et kardan puhata ja miks, seda teemat ma isegi ei viitsi lahata. Las ta jääb. Suurem aur läheb hetkel vihmafondi ja reservi eest hoolitsemiseks. Üritasin aastaid tagasi käsitöö...

Iluvaldkonnas toimetades pööran tahtmatult rohkem tähelepanu sellele, kuidas reklaamitakse tooteid, tutvustatakse neis sisalduvaid toimeaineid ning mis keeles eksperdid jagavad tarbijale nõuandeid. Ja vahel võtab päris kukalt kratsima. Võimalik, et ma pole just kõige teravam pliiats karbis, aga äkki ma pole ainus, kes kõigest alati aru ei saa. Kogu austuse juures, miks peab kasutama kosmeetikatoodete kontekstis selliseid sõnu nagu integreerima, implementeerima, penetratsioon. Siin pole mitte ainult keeletoimetaja pealt kokku hoitud, vaid ka tõlketeenuse arvelt. Penetratsioon seostus vähemalt minul kohe seksiga. I know, right. Niisiis pikk jutt lühidalt. Lehitsesin veidi netis ringi, lugesin, pidasin targemate inimestega nõu, lisasin juurde oma kogemuse ja püüdsin lihtsas keeles kirja panna, kuidas talvel iseenda eest hoolitseda. Toitumissoovitusi ja elustiilimuutust seekord siit ei tule, kuigi ka need on naha tervise seisukohast väga olulised. Miks nahahooldus on oluline?  Nahahool...

Võib öelda, et suurim avastus aastal 2021 Ainsa silmapilguga on aasta viimased kolm kuud möödas ja see, kuidas minul õnnestub oma elu ebamugavaks teha, on lausa ulme. Nii palju on juhtunud, nii palju on tehtud ja ikka on 7 asja, mis on veel tegemata.  Lühidalt võiks need kolm kuud kokku võtta järgmiselt: palju trenni ja tööd, osalemine MMA eestikatel, panin maal korteri müüki, tahtsin osta maja, tegin elu esimese workshopi ja koolituse (wtf! isegi raha maksti), kohtusin väga vingete naistega Turunduslaborist, üks pikaleveninud probleem sai lahenduse, osalesin Kaitseliidu õppustel ja astusin Kaitseliitu, kohtusin väga toredate inimestega, võitsin ja kaotasin sõpru ning jõudsin arusaamisele, et kõike ei pea ISE jõudma ära teha. See on see, mis ühe hingetõmbega meenub.  Viimati, kui otsustasin, et järgmine aasta on minu aasta, algas üleilmne kriis, mis tõstis nii mõnegi asja uude perspektiivi. Täna olen natuke kogenum, las suured loosungid jääda. Täna püüan rohkem olla kohal ja o...

Ei hakka pikka juttu kerima... Tahtsin rääkida rahast Üritan oma netoväärtust välja arvutada ja vaatan, kuidas mul aasta lõpuks seis on. Novembris saan  õppelaenust lahti, sealt vabaneb 93€ kuus! Rohkem mul laenusid pole (kui mitte arvestada õppelaenukäendust eksmehele ja kohustust tema kodu kaaslaenajana - shit happens). Vahepeal olen välja andnud veel ühe laenu (nüüd kokku kolm), milledelt makstakse intressi vastavalt kokkuleppele, iga nädal olen jätkuvalt ostnud Balti börsilt aktsiaid juurde ja LHV Kasvukontole raha lisanud.  LHV investeerimiskonto ja Kasvukonto Balti aktsiad on niimoodi rallitanud viimasel ajal, et tahes tahtmata tekib mõte: millal pauk tuleb? Numbrid on vägagi müstilised isegi minu investeeritud imeväikeste summade kohta. Kogu suve olen kogunud arveldusarvele raha. Mõtlen, et kas annan äkki pigem ärilaenu börsile lisamise asemel (tavapärasest rohkem läheb tänu hinnatõusule nagunii), ootan duumdeid, et siis osta, või tekitan endale lihtsalt suurema puhvri....

Kohutav, kui laisk ja mugav võib inimene olla. Üks hiireklikk võib olla sinu suurim takistus ja samas võib kogu maailma tarkus ja mugavus olla selle sama hiirekliki kaugusel.  Vahepeal on olnud pikk eetrivaikus. Viimane postitus oli mais? Töö käib nagu laevaköögis ja kirjatööd lükkuvad teadmata kaugusele tulevikku. Nagu Rahakratt ütles - elada tuleb päriselt, mitte blogis. Aga. Kirjutamine ja tarkade inimestega rääkimine aitavad mul asju läbi mõelda. Olen õnnega koos, sest tarku inimesi on tulnud täiesti ootamatutest kohtadest, näiteks nurgast nagu vanarahvas teab vms.  Niisiis... ...eeldamine on kõikide sitakeeramiste - ja kordamine tarkuste ema, seega kordamine: tuleb juhtida energiat öelda julgemalt EI jagada tegemata tööd väiksemateks juppideks ära anna lubadusi  Lubaduste andmisega olen alati kitsi olnud sest, kui midagi pekki läheb, tuleb kasvõi läbi seinte minna. Väga oluline: teadmine üksi ei anna midagi, asjad tuleb praktikasse panna!!! Üks värisevate jalgadega t...

Aasta on möödas ja märts vaatas meile vastu jälle samasuguse või isegi suurema negatiivsusega, kui eelmisel aastal. Kriisid õpetavad, sunnivad mugavustsoonist välja ja ma olen saanud viimasel ajal harjutada (nagu ilmselt paljud meist). Meenutuseks lugesin aasta tagust  postitust , millise tegevusplaaniga kavatsen kriisi ületada. Peale seda olen kütnud nagu orav rattas.  Suve lõpus tekitas hommikul kell kuus äratuskella helin kerge paanika: süda puperdas sees, üritasin silmad kinni meenutada, mis päev on ja kuhu/mis kellaks minema pean. Salong avatakse kell 9 hommikul ja minul juhtus päevi, kui olin mõne töö kokku leppinud kella seitsmeks. Jah, neid inimesi on, kes suvehommikul on nõus nii vara tulema. Elukestev õpe ja elukestev õppija, mida see tähendab? Uute piirangute valguses on taas põhjust proovida vastata küsimusele, mis vähemalt minul vahel kuklas tiksub: mida ma teeks siis, kui mingil põhjusel ei saa praeguse ametiga jätkata? See küsimus on aeg ajalt esile kerkin...

Arutlesin hiljuti teemal, et on vaja kuidagi teenida füüsiliselt töötunde lisamata. Täiesti lampi jaanuaris tuligi pakkumine. Punt mehi otsisid oma kinnisvaraprojektile rahastust. Ostavad korteri, vajadusel teevad korda ja annavad pikaajaliselt üürile. Sügasin veidi kukalt, pidasin targematega nõu ja otsustasin investorina laeva hüpata. Ise krigistan oma rendikat makstes iga kuu hambaid ja samal ajal aitan teiste orjastamisele kaasa. Igatahes kogu ettevõtte arvel olev raha ja osa reservist läks välja. Vähemalt teenib suuremat intressi, kui niisama reservis seistes. Siiski, minevikust olen õppinud ja väike varu jäi sita stsenaariumi tarvis ikkagi alles ega ole mõeldud näppimiseks. Päris distsiplineeriv on vahelduseks toimetada väga piiratud vahenditega. Elan mõnda aega kasinamalt ja ei ütleks, et see praegu kuidagi elukvaliteedile halvasti oleks mõjunud.   Ainult teismelise tütre vanemad mõistavad Töö mõttes on aasta algus veidi vaikne olnud, mis tähendab rohkem vaba aega muude...