Kuidas minust kinnisvarainvestor sai ehk minu esimesed intressid

Arutlesin hiljuti teemal, et on vaja kuidagi teenida füüsiliselt töötunde lisamata. Täiesti lampi jaanuaris tuligi pakkumine. Punt mehi otsisid oma kinnisvaraprojektile rahastust. Ostavad korteri, vajadusel teevad korda ja annavad pikaajaliselt üürile. Sügasin veidi kukalt, pidasin targematega nõu ja otsustasin investorina laeva hüpata. Ise krigistan oma rendikat makstes iga kuu hambaid ja samal ajal aitan teiste orjastamisele kaasa.

Igatahes kogu ettevõtte arvel olev raha ja osa reservist läks välja. Vähemalt teenib suuremat intressi, kui niisama reservis seistes. Siiski, minevikust olen õppinud ja väike varu jäi sita stsenaariumi tarvis ikkagi alles ega ole mõeldud näppimiseks. Päris distsiplineeriv on vahelduseks toimetada väga piiratud vahenditega. Elan mõnda aega kasinamalt ja ei ütleks, et see praegu kuidagi elukvaliteedile halvasti oleks mõjunud. 

 Ainult teismelise tütre vanemad mõistavad

Töö mõttes on aasta algus veidi vaikne olnud, mis tähendab rohkem vaba aega muude kohustuste ja õppimise jaoks. Nt kruvisin ühe nädalaga 5000 Würth´i komplekti valmis. Pöidlalihas ja ranne said korralikult valu, sest arveldusarve tuleb jälle täis koguda. Sest mul on ju plaanid. 

Nimelt olen otsustanud aastaks 2025 linna või linnale lähemale kodu osta. Praegu on nii, et iga kord, kui renti maksan, on rahast maru kahju. No ei ole lihtne 545 palehigis teenitud raha käest ära anda. Ja siis on veebruar nagu kiuste nii lühike kuu nagu maksaks renti juba teist korda. Pole veel eelmisestki šokist üle saanud. 

Seega tuleb nuputada erinevaid võimalusi kapitali kogumiseks ja sissetulekute suurendamiseks. Üha enam saab selgeks, kui oluline on tegelikult ennast ümbritseda inimestega, kellel on sarnased eesmärgid ja jõudsingi jälle ringiga selleni, et tuleb leida partner(id). Mul on tegelikult üks salaunistus ka, aga sellest ma ei räägi veel kellelegi. 

Juhuks, kui mu rendikodu omanik seda vingumist peaks lugema: korter on aus. Soe, päikesepaisteline, mugavustega, asub kesklinnas töökoha ja spordiklubi läheduses. See on minu bermuda ja sellest väljapoole väga asja polegi. Lapsel on oma tuba ja ta saab ukse kinni panna (väga tähtis). Minu tuba on täpselt nii suur, et sinna mahub koiku ja pesukuivatusrest. Uks võiks ees olla, aga kuna kass va tõpranahk, ei luba isegi vetsu ust kinni panna, siis vahet pole. Ema ei mõista siiani miks ma tema juures ukse lahti jätan (hästi dresseeritud inimene). 

Ah, et mul on juba kodu? See on logistiliselt natuke kaugel (linnast 40 km), vajab sisustust ja natuke sättimist. Plika ammu juba küsib, millal saaks seal toimetama hakata, tal olevat oma toaga nii palju plaane, aga parketil on vale toon - liiga tume, st on vaja lihvimisaparaat linnast laenutada. 

Põrandaid on vist mingi väikse aparaadiga töödeldud, igatahes on pind silmnähtavalt ebaühtlane

Selleks, et maal saaks üldse midagi tehtud, on autot vaja. Pole selliseid sõpru ka, kellel pidevalt oma soovidega jalgupidi seljas elada. Ainult maale sõitmiseks autot osta pole ka mõtet (sest bermuda). Pealegi on Pärnu nii väike, et siin viskad vabalt jalgsi või rattaga igasse nurka ja säästad raha, sest olgem ausad, auto on päris suur lisa püsikulude lahtris. Siin on mõttekoht neile, kes pirisevad, et raha pole - väikesed muudatused elustiilis on päris suur muutus rahakotis! Võib-olla tuleks kõne alla auto laenutamine? Igatahes see osa vajab läbi mõtlemist.

Oleks need valikud niiiii lihtsad

                               

Balti börs ja Kasvukonto

Mõtlesin, et kirjutan lõpuks välja, kuhu mu raha Kasvukontol läheb:

Arenevate turgude ettevõtted (IEMM) - investeerib Hiina, Lõuna-Korea, Taiwani, Lõuna Aafrika, Breasiilia, Venemaa ja teiste arenevate riikide ettevõtetesse infotehnoloogia, telekommunikatsiooni- ja finantssektoris (nt Samsung, Alibaba).  

Dividendimaksjad (ISPA) - investeerib 100 stabiilselt dividende maksvasse arenenud riikide ettevõtetesse (nt Shell, GlaxoSmithKline, Ford, Fortum).

Arenenud riikide ettevõtted (XDWD) - investeerib arenenud riikide suurtesse ettevõtetesse (nt Apple, Googel, Amazon, Nestle, Visa, Protector & Gamble, Toyota).

Suht umbes valitud fondid, nii palju üritasin aru saada, kas divikaid maksavad ja et oleks ma ei tea... erinevad? Kõik fondid on tasapisi kosunud. IEMM ja ISPA on mõlemad maksnud dividende (iga kolme kuu tagant vist). Alguses laekusid sendid, aga nüüd tuleb juba viiekas ära. Jälle üks viiekas juures, mille eest seekord pole ise pidanud lillegi liigutama. Seega ma ei oska oma valikutega mitte rahul olla.   

Kasvukontole laekuva summa olen jaotatud enam vähem võrdselt kõigi kolme fondi vahel

                                    

Balti börsilt ostan endiselt ainult kolme ettevõtet: LHV, Kaubamaja ja Coop. Nagu näha, siis Coop on lisandunud. LHV läks vahepeal nii lakke, et seda sain ainult ühekaupa osta ja ülejäänu eest võtsin Coopi. Need on samuti rohelises, nii et vinks-vonks pensioniraha kasvab. Aktsiajuttu ma väga heietada ei mõista. Talitan nii nagu oskan ja aru saan või ei saa. Aktiivselt ostu-müügiga tegelemiseks pole aega ega teadmisi, seega ostan edasi ja hoian.

Peaks hakkama tõsisemalt lugema ja kuulama Dividendiinvestorit. Märten Kress räägib nii tarka juttu, et seda peab pidevalt googeldama, aga äkki see on nagu keele õppimisega, et kui piisavalt keelekeskkonnas viibid, siis tahtmatult hakkab külge. 

Kui LHV raketiks läks, oli päris palju kuulda, et enam ei raatsita osta, siis Märten tõi oma graafikud välja ja näitas, et tugevuse ostmine on hea ja pikas plaanis isegi tulusam. Minul saab märtsis alles üks aasta investeerimist, eks me näe, mis tulevik toob.

Lõpetuseks

Kui nüüd natukene ringi vaadata, siis tuletame endile meelde, et igaühe õigused ulatuvad täpselt nii kaugele, kui teise õigused vastu tulevad. Ka ellujäämisrežiimil toimetades jäägu meile kriitiline mõtlemine ja analüüsivõime. Me ei tea, kui kaua selline kohe ei tapa, piinab kaua olukord kesta võib nii et jäägem ikkagi inimesteks.

Kui satud kogemata mu veebipäevikut lugema

PS kolledžist jäi harjumus tekste rööpjoondada, aga tundub, et blogi on vähemalt telefonis lihtsam lugeda (ja kirjutada) vasakjoondatud teksti. Kuidas teistele tundub?