Massuuriku päevaraamat

Mai kuu on minu lemmik, siis kui toomingad õitsevad ja ööbikud laulavad. Lapsepõlvesõber küsis peale 20 aastat kohtumist: "Mäletad, kuidas sa koguaeg toominga otsas istusid?". Ei mäletanud, tore et meenutas.  Mai kuus juhtub alati asju. Mai kuu viimasel nädalal käisin enne üürikoju kolimist päevasel ajal ja peale tööd seal istumas. Üksi vaikuses, istusin diivanil ja kujutlesin kuidas ma seal elan. Ma sain hingata. Iga päevaga kasvas minu sees rõõmus ootusärevus. Mul oli tekkimas TULEVIK. Hirmus ja tundmatu, aga teadsin kindlalt, et see on minu kätes, minu kontrolli all, päris minu oma. Esimene aasta vaatasin, kas saan hakkama, siis tuli eufooria, sest ma olen täiega badass ja siis sai kütus otsa. Viis kuud olin augus, või koopas nagu ma tavatsen öelda, aga ka sellest august ronisin välja...  Mul on perioode, kus käin ainult tööl, teen trenni ega suhtle kellegagi. Olen antisotsiaalne, koopas. Mitte, et mu seltsielu muul ajal aktiivne oleks, aga koopas olles ei suhtle

Salongis on endiselt elu rahulik, olen valves, loen, tülitan netis võõraid inimesi. Peamiselt neid, kellelt mul on midagi õppida. Magan hommikuti kauem ja ärkan umbes kell 8. Ma ei tea, kas olen seda juba öelnud, et puhkasin viimati aastal 2013. Kuulasin vaatasin würdi kruve keerutades Timo Porvali  https://lavii.ee/  videosid. Leidsin sealt palju kasulikku sotsiaalmeedias turundmisest, müügist, millele tähelepanu pöörata jne. Suur tänu Kratile lingi soovituse eest. Timole saatsin ka tagasiside ja ütlesin kõik mis ma tast arvan. Ära ole tüüpiline eestlane ja viitsi anda veidi põhjalikumat tagasisidet, mida kasulikku teada said või mida veel näha/kuulda sooviksid. Kuna ma tööl enam ei ela, siis olen tasapisi kodus süüa teinud. Vahepeal kippus asi veidi pelmeeni- ja pannkoogidieediks, aga toidule kulub nüüd vähem raha. Kohvikannu panin üldse kappi ära ja teen hommikuti pätikat, nii on kohvi tarbimine ka väiksem. Mulle päris meeldivad need pikad hommikud kohvi, raamatu ja smuutiga.