Massuuriku päevaraamat

Vahelduseks trennijuttudele... Kunagi keegi võrdles naisi ja mehi makaronidega: naine olevat nagu keedetud makaron - painuta üht või teistpidi aga ei murdu. Mees olevat nagu keetmata makaron, painutades läheb prõksuga pooleks. Mina tean, et mul pole õigust olla masendunud, alistatud, lootusetu.... Kasvõi kulmude peal, aga minna saab ainult edasi ja aina paremaks. Muud võimalust lihtsalt pole! Kui otse ei saa siis lähen ringiga! Algaja ettevõtjana ei osanud ma esialgu endale puhkepause tööde vahele planeerida. Tihtipeale juhtus, et mul oli kaks söögiaega: hommikusöök kodus ja õhtusöök kodus. Vahepeal tegin tööd 10-12 tundi. Raske oli, aga tegin rõõmuga ja teen siiani. Sellest ajast on mul meeles, kuidas üks püsiklientidest küsis massaažiaega. Jõudis kokku lepitud kellaajaks, istus diivanile ja küsis: "Kas sa söönud oled täna? Ma lähen ära, kui pole, saad vähemalt süüa ja puhata." Tookord ma luiskasin ja kinnitasin, et kõik on korras ja olin meeldivalt üllatunud. Ta hoolis

Külmetus ja tuumanohu lisasid "menüüsse" sinupreti, vipise ninatilgad ja kihisevad tabletid. Tavapärane päevarutiin on nö rikutud ja pähe tikuvad teistmoodi mõtted. Kui palju sportimist on liiga palju? Kas pere "kannatab" minu sportimise pärast? Kas ma peaks passi vaatama? Jne Hiljaaegu tagasi öeldi mulle südametäiga: "Kas neljakümneaastane vanamutt peab 4 korda nädalas trenni tegema?! Mis mu vigastus on???" Ma ei ole kindlasti mitte ideaalne ja see kes on, võtku esimene kivi. Võtan omaks- olen jah nelikümmend ja käin 4 korda nädalas trennis. Vahel rohkem, vahel vähem. Püüan jagada oma aega pere, töö ja trenni vahel nii nagu oskan. Kui ma jooks 4 korda nädalas 6 õlut, kas ma siis oleks rohkem kodus? Millist eeskuju ma tahan oma lastele näidata?  Konstruktiivne kriitika on oluline, aitab näha asju teiste inimeste perspektiivist lähtudes ja annab võimaluse areneda. Võimalik, et ma treenin rohkem, kui mõned teised inimesed aga teised on teised ja mina

See hetk, kui õhtul trennist tulles avastad, et sul on puudu 900kcl.... Ma olen kümmekond päeva myfitnesspal´i kasutanud ja oma toidud üles kirjutanud. Süsteem on umbes selline, et toitu ette valmistades kaalun ära, tipin sisse ja vaatan palju kokku tuleb. Ei ole mina viitsinud jälgida, kas valgud, süsivesikud ja rasvad on õiges vahekorras vms. Ma lihtsalt vaatan, et oleks juurikaid, toorest, puuvilju ja liha/kodujuustu. Mind huvitas just see, kas ma üldse söön nii palju, et minu nö päevane energiavajadus oleks rahuldatud. Avastasingi, et selle äpi järgi ei tule ilma patustamata see ca 1400kcl üsna tihti täis.  Ja kui Brenafitness ütles, et võtab vabalt, siis ma võtan ka vabalt :) - ei kaalu ega mõõda ennast nii nagu eelmisel aastal: iga nädal teisipäeviti. Viimased numbrid said kirja 10.03 ja võib-olla uuendan kabariite järgmine nädal millaski... kui on, mida uuendada. Äkki on nii, et mitte s.ttagi pole muutunud 😄 Peegelpilt mulle meeldib ja paksuna ma ennast ei tunne seega kõik p

Kuna ma osalesin ka eelmisel aastal, siis lisasin seekordse võistluse "enne" pildi juurde eelmise aasta "enne ja pärast" pildi. Ausalt, kui pilti poleks teinud, siis ei usuks. Sel aastal ma arvan, et sellist silmaga nähtavat tulemust vist ei tule aga no mine tea 😊 Otseselt kaalust alla eesmärki seekord ei ole aga... : 1) soovin jälgida järgneva kahe kuu jooksul Myfitnespal'i abil, kui palju ma tegelikult sisse söön (plaanis hoida päevas 1800 kalori ligi) 2) soovin oluliselt vähendada maiustuste hulka toidulaual 3) kahe kuu jooksul jälgida kas ja kui palju muutust on näha ja vastavalt sellele otsustada, kuidas edasi toimida. Trennidest nii palju, et 2016 sügisel alustasin MMAces spordiklubis MMA treeningutega, lisaks teen kodus jõutrenni ja käin jooksmas. Kokku tuleb nädalas keskmiselt 6-8h treeninguid ja kui aus olla siis ega ma vist päris täpselt ei teagi, kas ainult maiustuste piiramine aitab rasvaprotsenti veidi allapoole tuua aga vaatame 😋

Minu jaoks on seekord siis juba teist korda osaleda Hers ajakirja konkursil kahe kuuga rannavormi :) Eelmisel aastal saavutasin enese jaoks üllatavad ja uskumatud tulemused ning jäin väga rahule. Peale konkursi lõppu kuni tänaseni olen olnud tubli edasi. Võtsin kaalus veidi tagasi aga visuaalset pilti võrreldes.... ütleme, et ei ole võimalik võrrelda võrreldamatut. BeFit2017 algas minu jaoks 01.03. Seekord olin kohe alguses tark ja tegin MyFitnessis kehaanalüüsi, et oleks rohkem võrdlusmaterjali ja statistikat. Kogemus näitab, et ma kipun enda kallal hurjutama ja ennast süüdistama aga nagu ma veendusin ennast kaaludes ja eelmise aasta minaga võrreldes - "kaal valetab". Usu teksapükse ja peegelpilti 😉 Endiselt püüan toidulauale valikuid tehes jälgida toitumiskava ja seekord võtsin endale appi Myfitnespal toidupäeviku.

2016 septembrist alustasin treeningud Pärnu MMAces klubis. 3 kuud kestev baaskursus on läbitud ja nüüd põhigrupis. Alustasime maasvõitlusega, siis püstivõitlus ja viimasena poks. Küll ma ootasin, millal juba poksida saab. Mulle kohe üldse ei meeldinud see teiste inimeste otsas nühkimine ja võõrad inimesed "minu ruumis". Trennis ei saanud isegi nahka märjaks... Nüüd siis, mitte et ma suurt asjast jagaks, aga matil saab ikka rähelda. Nt üleeile võtsid sparrid nii läbi, et ma väsisin täitsa ära :D Koju jõudsin "vigasena" - seljalihased olid suurest pingutusest jube valusad, iga liigutus pani ohkama ja magama oli väga valus minna. Supper rahul trenniga :) :) Tegin 4 raundi. Kõik neli sparripartnerit käänasid mu kreeka-eeks :) Selline tunne oli, et mida rohkem rapsid, seda kõvemini tõmmatakse silmus koomale. Mitu korda õnnestus jalgade vahele nii lukku jääda, et välja ei oska tulla. Ühtegi võtet meelde ei tule...... peaasi, et hingata saaks... Aga ikkagi on asi huvi