Massuuriku päevaraamat

Sotsiaalmeedias kerides sattusin kunagi ühele meemile: Kui keegi ripub juuksekarva otsas, siis mõtle, äkki Sina oledki see juuksekarv.  Selle mõtte idee oli nii võimas, et jäi kummitama ja ühe inimese ettevõtte kontekstis võiks seda tõlgedada vastavalt: kui sinu ettevõte ripub juuksekarva otsas, siis sina oledki see juuksekarv. Sina oled see, kes vastutab ettevõtte käekäigu eest algusest lõpuni. Koristajast direktorini kõik ühes isikus.  Kuidas mina saan massaaži ja iluteenuste pakkujana liikuda edasi? Kuidas saaks veel paremini? Kuidas äris, mida ei saa teha kontaktivabalt, aega kasutada võimalikult optimaalselt? Kuidas pakkuda klientidele rohkem väärtust ning endal oleks samal ajal aega puhata, õppida, kogeda uusi asju ja tegeleda hobidega. Või nagu Paul Jarvis ütles, et kogu ettevõtlus on valik, kuidas ma soovin väljaspool tööelu elada. Kas ma olen oma ettevõtte suurim takistus?  Takistus olen sel juhul, kui üritan kõik asjad ise ära teha ning samal ajal kasvatada sissetulekut. Juba

Silmapilgutusega on tervelt kolm kuud nagu elust pühitud! Viimane postitus on veebruari algusest ja ausõna ma pole vahepeal maganud. Ikka seesama SOS, lihtsalt päevad ja kuud on erinevad. Enese kaitseks võin öelda nii palju, et ma tõesti ei tundnud, et tahaks kirjutada. Ma tundsin sellest puudust, aga samas kõik oli kuidagi vale.  Sõda Ukrainas, koledad uudised... elu ja tuleviku planeerimine paistis mõttetu tegevusena ja lausa kohatu. Täna ka, niipea, kui võtan uudised lahti ja kaon sellesse jäneseurgu, tundub jälle maailma lõpp üsna lähedal olevat. Püüan olla uudistega mõõdukalt kursis, aga iga päev ei suuda. Iseenda vaimse tervise pärast. Siinkohal ongi sobiv olla tänulik oma kolleegide toetuse ja soojade sõnade eest, kes minu mental breikdauni pealt nägid (jah, ka mina olen lihast ja luust). Aga nüüd ainult head uudised Essana olgu öeldud, et Timmeri aastahoroskoop on nüüd minevik. Jap, La Tene aastahoroskoop  Lõvi dele on palju parem. Nagu ma ütlesin. Ainult head uudised - suur mu

Motivatsioon tegeleda oma elu juhtimisega hüppab kord üles, siis jälle alla. Näen seda selgelt oma kirjatükke lugedes. Praegu tundub olevat mõõnaperiood või vähemalt kipub selline tunne peale, et sellest ei piisa, mis ma teen.  Kui tahame saada majanduslikku rikkust, peame kulutama vähem, kui teenime Kulutan vähem, kui teenin, aga sõnad rikkus ja jõukus pole mulle omased. Ma ei seosta neid sõnu endaga. Veel. Minu sõnad on turvatunne, kindlus, meelerahu. Need on märksõnad, mis minuga kõnelevad ja turvatunde saavutamise nimel olen palju tööd teinud. Olen selle üle uhkegi olnud - töötan kasvõi p.rse lõhki ja teen nii pikki tööpäevi, kui vaja. See kõik on olnud vajalik.  Puhkuseplaane ei julge eriti pidada, kuigi pangas on loodud Reisifond, mille saldo on küll null, aga ehk see muutub kunagi. Praegu on nii, et kardan puhata ja miks, seda teemat ma isegi ei viitsi lahata. Las ta jääb. Suurem aur läheb hetkel vihmafondi ja reservi eest hoolitsemiseks. Üritasin aastaid tagasi käsitööga lisara

Iluvaldkonnas toimetades pööran tahtmatult rohkem tähelepanu sellele, kuidas reklaamitakse tooteid, tutvustatakse neis sisalduvaid toimeaineid ning mis keeles eksperdid jagavad tarbijale nõuandeid. Ja vahel võtab päris kukalt kratsima. Võimalik, et ma pole just kõige teravam pliiats karbis, aga äkki ma pole ainus, kes kõigest alati aru ei saa. Kogu austuse juures, miks peab kasutama kosmeetikatoodete kontekstis selliseid sõnu nagu integreerima, implementeerima, penetratsioon. Siin pole mitte ainult keeletoimetaja pealt kokku hoitud, vaid ka tõlketeenuse arvelt. Penetratsioon seostus vähemalt minul kohe seksiga. I know, right. Niisiis pikk jutt lühidalt. Lehitsesin veidi netis ringi, lugesin, pidasin targemate inimestega nõu, lisasin juurde oma kogemuse ja püüdsin lihtsas keeles kirja panna, kuidas talvel iseenda eest hoolitseda. Toitumissoovitusi ja elustiilimuutust seekord siit ei tule, kuigi ka need on naha tervise seisukohast väga olulised. Miks nahahooldus on oluline?  Nahahooldus

Võib öelda, et suurim avastus aastal 2021 Ainsa silmapilguga on aasta viimased kolm kuud möödas ja see, kuidas minul õnnestub oma elu ebamugavaks teha, on lausa ulme. Nii palju on juhtunud, nii palju on tehtud ja ikka on 7 asja, mis on veel tegemata.  Lühidalt võiks need kolm kuud kokku võtta järgmiselt: palju trenni ja tööd, osalemine MMA eestikatel, panin maal korteri müüki, tahtsin osta maja, tegin elu esimese workshopi ja koolituse (wtf! isegi raha maksti), kohtusin väga vingete naistega Turunduslaborist, üks pikaleveninud probleem sai lahenduse, osalesin Kaitseliidu õppustel ja astusin Kaitseliitu, kohtusin väga toredate inimestega, võitsin ja kaotasin sõpru ning jõudsin arusaamisele, et kõike ei pea ISE jõudma ära teha. See on see, mis ühe hingetõmbega meenub.  Viimati, kui otsustasin, et järgmine aasta on minu aasta, algas üleilmne kriis, mis tõstis nii mõnegi asja uude perspektiivi. Täna olen natuke kogenum, las suured loosungid jääda. Täna püüan rohkem olla kohal ja olemas nin