Massuuriku päevaraamat

Minult on päris tihti küsitud, kuidas ma üldse jõudsin massaaži- ja iluteenuste valdkonda. See polnud minu lapsepõlveunistus, et mis ma siis teen või kelleks saada tahan, kui suureks saan. Mina tahtsin hoopis politseinikuks saada. Olen pärit suhteliselt vaesest perest ja nähes kõrvalt oma ema ja tema elu ning hiljem ka minu enda elukäiku analüüsides, sai püha graaliks minu isiklik majanduslik sõltumatus. Sõltumatus oli minu jaoks kõikide küsimuste vastus. Olen alati unistanud päris oma kodust, kust mitte keegi ei saa mind välja ajada. Sõltumatus ja päris oma kodu on olnud minu unistused teismeeast alates, et ma ei pea muretsema homse pärast. Minu jaoks on kindlus- ja turvatunne väga olulised. Sõltumatus on minu jaoks iseseisvus, see pole midagi materiaalselt. See on eelkõige sõltumatus teistest inimestest. Tänaseks olen jõudnud arusaamisele, et sõltumatus ja iseseisvus on pigem seotud enesekindluse, kui materiaalsete väärtustega, kuigi need on omavahel seotud. Eesmärkide sa

Loeme  koroona korraliseks puhkuseks. Esialgu tundub, et kõige hullemad stsenaariumid jäid vähemalt praeguse seisuga teostumata. Nii palju, kui mu ajukurrud lubasid, tegin väikesed arvutused esimeste kuude kohta, so jaanuar-mai, vaatasin aasta alguses pandud eesmärke ja võrdlesin eelmise aasta käivet samal ajavahemikul.  Ma arvan, et võin sellega praegu rahule jääda: võrreldes eelmise aastaga on kasv ca 12,5%. Möödunud aastal, kuni mai kuuni, jagasin ruume teise inimesega (so kummalgi kolm tööpäeva). Plaan oli kasvatada käivet 10%. Vaatame, mis suvi ja ülejäänud aasta teeb. Mõned siin ennustavad, et sügiseks tuleb see õige majanduslangus kohale. Võib olla olekski paslik ära tuua, mis plaanid mul üldse aastaks 2020 on. Väikese sõnalise tutvustuse olen teinud oma veebruarikuises postituses  Eluhakid, nipid ja mille eest tänulik olla Tegelikult see on mul päris esimene kord sellist konkreetsemat plaani teha. Seni olen lasknud mingitel asjadel lihtsalt kuklas tiksuda. Kodu ja