Iluteenindajate võlu ja valu - mida teha siis, kui teenust ei saa osutada kontaktivabalt?
Aasta on möödas ja märts vaatas meile vastu jälle samasuguse või isegi suurema negatiivsusega, kui eelmisel aastal. Kriisid õpetavad, sunnivad mugavustsoonist välja ja ma olen saanud viimasel ajal harjutada (nagu ilmselt paljud meist). Meenutuseks lugesin aasta tagust postitust , millise tegevusplaaniga kavatsen kriisi ületada. Peale seda olen kütnud nagu orav rattas. Suve lõpus tekitas hommikul kell kuus äratuskella helin kerge paanika: süda puperdas sees, üritasin silmad kinni meenutada, mis päev on ja kuhu/mis kellaks minema pean. Salong avatakse kell 9 hommikul ja minul juhtus päevi, kui olin mõne töö kokku leppinud kella seitsmeks. Jah, neid inimesi on, kes suvehommikul on nõus nii vara tulema. Elukestev õpe ja elukestev õppija, mida see tähendab? Uute piirangute valguses on taas põhjust proovida vastata küsimusele, mis vähemalt minul vahel kuklas tiksub: mida ma teeks siis, kui mingil põhjusel ei saa praeguse ametiga jätkata? See küsimus on aeg ajalt esile kerkinud seoses terv