Massuuriku päevaraamat

Kinnisvarakroonika Mõtlesin, et peaks kõik liigutused kirja panema, mida ma olen kinnisvaraga teinud enne, kui need mälus tuhmuvad või päris ära kaovad. Varem nagu polnudki sellist tunnet, et ma midagi olen teinud. Nüüd paistab, et midagi nagu ikka oleks.  Lisaks on mul veider suhe numbritega, aju trikitab. Lepingutes tuhnides leidsingi üsna mitu ebakõla. Seega, panen need parem siia kõik kokku, et oleks hea mäletada. Väikese remargina olgu öeldud, et ma räägin "minu esimene üürikorter", et manifesteerida järgmisi tulema. Tegelikult on praegu ainult üks korter. Järgmise üürikinnisvara ostmine on plaanis 2025. Selle jaoks olen kogunud ja kogun jätkuvalt kapitali ja ehk õnnestub ka võimendust saada. See on see koht, kus ma trimmerdamas käisin. 5 tundi!!! Pöial oli nädal aega tundetu Rohumaaga tehtud tehingud: * 2018 aprillis ostsin Eametsa Vara´lt (sisuliselt kohtutäiturilt, kes ostis võlas olevalt kaasomanikult tema osa) 4/42 kaasomandist, hinnaks 4500€ pluss tehingukulud. Teg

Tea, kas see tuleb vanusest (täna veel 47) või millestki muust, aga ma tunnen enda sees suurt segadust. Miski pole enam endine, igatsen vana mina - entusiastlikku ja produktiivset. Nagu särts oleks kadunud. Sihitu olemine. Ma isegi ei tea, kas olen enda vastu liiga karm või liiga leebe.  Iseenesest on kõik hästi. Mulle endiselt meeldib mu töö ja tööd on palju, korteri sain kätte (ja üürile antud), iga nädal lisan jupikaupa investeeringuteks raha ja säästan. Kodulehe sain ka valmis ja tegutsen selles suunas edasi. Aga kõik toimub automaatselt ja seletamatult kurb on olla. Ja väsinud. Hommikul ärgates tahan juba, et oleks õhtu ja saaks tagasi magama minna. Lisaks olen viimasel ajal liiga tihti haige olnud: 2023 septembris ja detsembris ja nüüd märtsi viimased lausa 2 nädalat! Ja ma olen alati olnud uhke oma hea tervise üle... Läbipõlemine? Rääkisin sõpradega ja hakkasin googeldama. Paistab nagu läbipõlemise moodi olevat ja loomulikult ei tee menopaus seda kõike lihtsamaks. Meeletu väsimu