Massuuriku päevaraamat

Sotsiaalmeedias kerides sattusin kunagi ühele meemile: Kui keegi ripub juuksekarva otsas, siis mõtle, äkki Sina oledki see juuksekarv.  Selle mõtte idee oli nii võimas, et jäi kummitama ja ühe inimese ettevõtte kontekstis võiks seda tõlgedada vastavalt: kui sinu ettevõte ripub juuksekarva otsas, siis sina oledki see juuksekarv. Sina oled see, kes vastutab ettevõtte käekäigu eest algusest lõpuni. Koristajast direktorini kõik ühes isikus.  Kuidas mina saan massaaži ja iluteenuste pakkujana liikuda edasi? Kuidas saaks veel paremini? Kuidas äris, mida ei saa teha kontaktivabalt, aega kasutada võimalikult optimaalselt? Kuidas pakkuda klientidele rohkem väärtust ning endal oleks samal ajal aega puhata, õppida, kogeda uusi asju ja tegeleda hobidega. Või nagu Paul Jarvis ütles, et kogu ettevõtlus on valik, kuidas ma soovin väljaspool tööelu elada. Kas ma olen oma ettevõtte suurim takistus?  Takistus olen sel juhul, kui üritan kõik asjad ise ära teha ning samal ajal kasvatada siss...

Iluvaldkonnas toimetades pööran tahtmatult rohkem tähelepanu sellele, kuidas reklaamitakse tooteid, tutvustatakse neis sisalduvaid toimeaineid ning mis keeles eksperdid jagavad tarbijale nõuandeid. Ja vahel võtab päris kukalt kratsima. Võimalik, et ma pole just kõige teravam pliiats karbis, aga äkki ma pole ainus, kes kõigest alati aru ei saa. Kogu austuse juures, miks peab kasutama kosmeetikatoodete kontekstis selliseid sõnu nagu integreerima, implementeerima, penetratsioon. Siin pole mitte ainult keeletoimetaja pealt kokku hoitud, vaid ka tõlketeenuse arvelt. Penetratsioon seostus vähemalt minul kohe seksiga. I know, right. Niisiis pikk jutt lühidalt. Lehitsesin veidi netis ringi, lugesin, pidasin targemate inimestega nõu, lisasin juurde oma kogemuse ja püüdsin lihtsas keeles kirja panna, kuidas talvel iseenda eest hoolitseda. Toitumissoovitusi ja elustiilimuutust seekord siit ei tule, kuigi ka need on naha tervise seisukohast väga olulised. Miks nahahooldus on oluline?  Nahahool...

Aasta on möödas ja märts vaatas meile vastu jälle samasuguse või isegi suurema negatiivsusega, kui eelmisel aastal. Kriisid õpetavad, sunnivad mugavustsoonist välja ja ma olen saanud viimasel ajal harjutada (nagu ilmselt paljud meist). Meenutuseks lugesin aasta tagust  postitust , millise tegevusplaaniga kavatsen kriisi ületada. Peale seda olen kütnud nagu orav rattas.  Suve lõpus tekitas hommikul kell kuus äratuskella helin kerge paanika: süda puperdas sees, üritasin silmad kinni meenutada, mis päev on ja kuhu/mis kellaks minema pean. Salong avatakse kell 9 hommikul ja minul juhtus päevi, kui olin mõne töö kokku leppinud kella seitsmeks. Jah, neid inimesi on, kes suvehommikul on nõus nii vara tulema. Elukestev õpe ja elukestev õppija, mida see tähendab? Uute piirangute valguses on taas põhjust proovida vastata küsimusele, mis vähemalt minul vahel kuklas tiksub: mida ma teeks siis, kui mingil põhjusel ei saa praeguse ametiga jätkata? See küsimus on aeg ajalt esile kerkin...

Arutlesin hiljuti teemal, et on vaja kuidagi teenida füüsiliselt töötunde lisamata. Täiesti lampi jaanuaris tuligi pakkumine. Punt mehi otsisid oma kinnisvaraprojektile rahastust. Ostavad korteri, vajadusel teevad korda ja annavad pikaajaliselt üürile. Sügasin veidi kukalt, pidasin targematega nõu ja otsustasin investorina laeva hüpata. Ise krigistan oma rendikat makstes iga kuu hambaid ja samal ajal aitan teiste orjastamisele kaasa. Igatahes kogu ettevõtte arvel olev raha ja osa reservist läks välja. Vähemalt teenib suuremat intressi, kui niisama reservis seistes. Siiski, minevikust olen õppinud ja väike varu jäi sita stsenaariumi tarvis ikkagi alles ega ole mõeldud näppimiseks. Päris distsiplineeriv on vahelduseks toimetada väga piiratud vahenditega. Elan mõnda aega kasinamalt ja ei ütleks, et see praegu kuidagi elukvaliteedile halvasti oleks mõjunud.   Ainult teismelise tütre vanemad mõistavad Töö mõttes on aasta algus veidi vaikne olnud, mis tähendab rohkem vaba aega muude...

Oleks mul ka nii palju tahtejõudu - kuulen inimesi ütlemas. Mulle tundub, et tahtejõud pole midagi sellist, mis mõnel inimesel ON ja teisel POLE. See on nagu motivatsiooniga - tuleb ja läheb. Vahel oled rohkem motiveeritud, vahel vähem ja teinekord ei viitsi kohe üldse mitte. Motivatsioon ja tahtejõud on musklid, mida tuleb lihtsalt treenida. Tahtsin joosta, pressisin ennast jooksjate gruppi. Tahtsin võidelda, pressisin ennast võitlejate sekka. Ühtegi tuttavat polnud ees - oli TAHE  Kõige esimesena võiks endalt küsida, mida ma tahan, nagu päriselt TAHAN-TAHAN? Ma ei tea, kas mul on keskmisest suurem tahtejõud, pigem arvan, et mitte. Aga ma analüüsin ja vaatlen oma käitumist ja mõtteid (if that make sense). Seepärast ma tean, et olen võistlushimuline ja häkin ennast.  Sest ma usun, et inimene on loom ja teda saab dresseerida. Iseennast on ka võimalik dresseerida nagu Pavlovi koera. Jälgin kõrvalt, püüan mõista, mis on minu stiimulid (lülitid),  põhjus-tagajärg seoseid, kui...