Mis asi on tahtejõud ja kuidas saavutada eesmärke?

Oleks mul ka nii palju tahtejõudu - kuulen inimesi ütlemas. Mulle tundub, et tahtejõud pole midagi sellist, mis mõnel inimesel ON ja teisel POLE. See on nagu motivatsiooniga - tuleb ja läheb. Vahel oled rohkem motiveeritud, vahel vähem ja teinekord ei viitsi kohe üldse mitte. Motivatsioon ja tahtejõud on musklid, mida tuleb lihtsalt treenida.

Tahtsin joosta, pressisin ennast jooksjate gruppi. Tahtsin võidelda, pressisin ennast võitlejate sekka. Ühtegi tuttavat polnud ees - oli TAHE 

Kõige esimesena võiks endalt küsida, mida ma tahan, nagu päriselt TAHAN-TAHAN?

Ma ei tea, kas mul on keskmisest suurem tahtejõud, pigem arvan, et mitte. Aga ma analüüsin ja vaatlen oma käitumist ja mõtteid (if that make sense). Seepärast ma tean, et olen võistlushimuline ja häkin ennast. 

Sest ma usun, et inimene on loom ja teda saab dresseerida. Iseennast on ka võimalik dresseerida nagu Pavlovi koera. Jälgin kõrvalt, püüan mõista, mis on minu stiimulid (lülitid),  põhjus-tagajärg seoseid, kuidas mina ise saan ennast panna midagi tegema. Eks vingerdamist tuleb siin-seal ikka ette. Sel juhul tuleb olla enda vastu aus ning tähele panna, et ühe mitteõnnestumisega ei tühistaks kõiki õnnestumisi (meil on kalduvus seda teha). Õpetaja Laur vist ütles midagi seesugust, et kui kõike ei jõua, tee pool! 

Minu jaoks üks kindel indikaator on see, kui ma ei taha midagi teha, siis see tähendab enamasti seda, et järelikult lausa PEAB. Embrace the suck - väga nõme, kuid vältimatu. Kuidas muidu kasv ja areng saaksid toimuda või asjad tehtud saaks. Eriti nõme on näiteks mingid vastikud kodused tööd teiste pereliikmete kaela lükata. Võta see enda peale, kasvata iseloomu ja päeva lõpuks oled iseendale ka palju meeldivam inimene, sest vingusurm... tead küll. Ja kui ma palun, siis enamasti viiakse see prügikast välja.

Minu puhul on kõige ohtlikum poodi minna peale pikka tööpäeva. Siis lendavad ostukorvi kõik carbsid, millest mööda sõidan - jäätis, küpsised, kommid jne. Ma tean seda, aga kui külmikus on täisvaestemaja? Sel juhul panen tähele, kuidas ma selle endale maha müün. Näiteks võin väga vabalt endale öelda, et selle suure jooksmise peale on tagumik nagunii liiga väikseks kulunud, ma võin küll. 

Sa pole loom, ära premeeri ennast toiduga - ütlevad fitness-loosungid. Pff, ärme valeta eksole, oleme ikka küll. Sellepärast peangi jooksmas käima õhtuti. Esiteks olen külmkapist kaugemal (sest just õhtul on tahtejõud kõige väiksem), teiseks on peale jooksmist alati mott laes ja tuju hea. Peale seda pessu ja magama. Sealt tuleb ka see energia ja tahtejõud mitte minna külmkappi kolama. 

Ma ei tea, kes see tark oli, kes nii ütles, aga kõlab mõistlikult

Veel üks nipp, kirjuta üles. Kõlab veidralt, aga pane tähele ja kirjuta üles, millal või millised tegevused hoiavad su motivatsiooni ja tahtejõudu üleval (ja ma ei räägi toidust onje). Nii saad selliseid olukordi meelega tekitada. Sama võib teha asjadega, mis sind negatiivselt mõjutavad (ja inimestega), et teaks, mida tulevikus vältida. Kui sa nüüd ütled, et õue minemine ongi jooksmise juures sinu kõige suurem takistus, siis kuule tead, ma võin sulle putru suhu toppida, aga mäluma pead ikka ise. Tuleta meelde, kuidas Hans ja Grete pimedas metsas kodutee leidsid. Häki ennast, küll sa tee leiad.

Mis minu puhul töötab:

• võistlus
• avalik lubadus
• tagurpidi psühholoogia

Võistlus. See, mis ma oktoobris tegin 30 päevaga / 300 kilomeetrit. See on põhimõtteliselt segu võistlusest ja avalikust lubadusest ja sellest oli pikemalt juttu siin.

Avalik lubadus. Tütar ütles kunagi: "Emme, sa lubad väga harva, aga kui lubad, siis täidad oma lubaduse!" Luba nt oma lapsele, et teed ühe või teise asja ära. Sa ei taha ju oma last petta?! 

Siin on ka kasvatuslik moment. Me peame väga hoolega jälgima oma käitumist ja mida räägime. Iga kord, kui midagi teed või kõvasti välja ütled, siis mõtle, mida sa sellega oma lastele õpetad. Ärme õpeta neid kohe esimesel katsel alla andma ja virisema. 

Virisemisega seoses meenub, kuidas ma kunagi lolli peaga lubasin sõber Viiule, et asendan teda Suverogainil. Ma isegi ei teadnud, mis see on. Mulle öeldi, et 4 tundi kolad metsas ringi ja otsid punkte. Rahulikult, nagu ta ütles, aga nii, kui stardipauk anti, pani kaardilugeja joonelt minema. 

Olgu, tulen, aga ma vingun terve tee!

Minu ülesandeks oli tal kannul püsida ja mitte ära eksida (eks proovi, kui nõgesed kasvavad üle pea ja keegi hõikab kuskilt: tule otse). Krt, mul pole elus reies sellist krampi olnud, kui siis. Aga samas, mul on jälle üks tore lugu rääkida. Ma ei tea, kuidas see jutt mul alati niimoodi lappama läheb.

Tagurpidi psühholoogia. Sellega seoses meenub kolleeg, kes istus diivanil ja ütles: "Sa ei jäta teda kunagi maha." Ma kohe tundsin, kuidas kaheraudne tegi kuklas klik-klik. Ettevalmistusi oli tehtud juba kaks aastat, aga ikka ootasin õiget aega või märguannet. Piisas sellest, suusoojaks öeldud märkusest ja doominokivid hakkasid kukkuma! 

It cant be done, on teine märguanne minu jaoks. Siinkohal ma otse loomulikult, valin ülesandeid. Minu arust Jordan Peterson ütles, et eesmärk või ülesanne peab olema 10% üle sinu võimete, siis pole eesmärk liiga suur ega hirmus. Selline pisut üle võimete eesmärk pakub piisavalt väljakutseid ja samas on saavutatav. Ma ise olen kusik, aga sellest teinekord. Tehke mu sõnade järgi.

Mäkke roniv hunt on alati näljasem, kui tipus olev hunt! OLE NÄLJANE

Ausalt. Mul tuli endal seda kirjutades selline purakas sisse. Ma kohe tunnen, et olen jälle oolmaidi! Dai bohh, see sulle ei mõjunud, kes sa seda loed :D Vakk sul veel vaja on, ahh? 

Räägin veel ühe saladuse, mis ma teen, kui tuju pole kiita. Mul on kodu lähedal Rimi pood. Poest väljudes ajan käed laiali ja selle uksed avanevad võluväel nagu muinasjutus. Hea küll ma saan aru, et tegelik põhjus on fotosilm, ega ma loll ei ole, aga see toob alati naeratuse näole.

Kuidas me selle jutu siis kokku võtame? Vali endale sobiv loom, õpi teda tundma, hoia parasjagu näljasena ja ära unusta mängida... ja loe. See, et sa selle tüki viitsisid läbi lugeda on tore, aga loe ja kuula teiste mõtteid ka, nii saad kujundada oma tõe.

Mul on ka vedanud. Aitäh, tundmatuks jääda sooviv fänn ehk loo ise oma kari