Täna on aasta viimane päev ja pühad on olnud üks paras toidu hävitamine. Pidin rasedustesti tegema, sest ma ei suutnud uskuda, et selline kõht on lihtsalt ette söödud. Selgus karm tõsiasi - ma olengi paks! Lootsin küll salamisi, et on veel mingi kolmas võimalus, aga ei.
Tegelikult mul on lollikindel viis kuidas kindlaks teha, kas ma olen juurde võtnud. Katsun tisse. Kui on, mida katsuda, siis tuleb magusaga lõpparve teha.
Polegi ammu oma kokakunstišedöövreid jaganud. Näiteks jõulupiparkoogid minu moodi:
1) rulli tainas suvalt laiaks ja küpseta
2) ahjust tulles pigista glasuur peale ja otse suhu
Soovitan soojalt, ülihästi maitsesid!
#eluhäkk
 |
| Proovisin südameid ka teha, aga see võttis meeletu aja ja liiga palju ruumi ahjupannil. Ka nii võib, nagu üks mul siin pidevalt kuulutab |
Mehele sellise moega ilmselt ei saa, aga see polnud ka jutu point. Lihtsalt teadmiseks, et "seal on ka teistsuguseid". Enda kaitseks võin öelda, et nälga minuga ei jää ja minuga võib alati luurele minna (unless you broke me first)!
Aga nüüd ilma naljata
Vaatan möödunud kolmele aastale tagasi ja külmavärinad tulevad peale. See on ikka ulme, mida ma olen korda saatnud, saavutanud ja mis kõik juhtunud on. Seda ei oska sõnadesse pannagi.
Väga hea meel on selle üle, et maal töö käib. Elu viib ikka täpselt õigete inimestega kokku, keda vaja. Nagu ikka: küsi ja saad või siis pasanda pidevalt oma asjadest. Oli vaja rohumaad ümbritsev kiviaed ja piirid puhastada võsast, puid veidi harvendada ja plats ilusaks teha (vanad putkad maha jne). Esiotsa plaanisin võtta kohaliku poe tagant mõned mehed, aga loobusin. Teatavatel põhjustel.
Õnneks trehvasin maadlustrennis vana koolivennaga, saime jutuotsale ja nüüd on töö tehtud paremini ja kiiremini, kui oleks osanud loota. Juba sel aastal! Järgmise, 2021 aasta eesmärkidest üks asi juba tehtud või nagu vanasti öeldi: viisaastaku plaan nelja aastaga! Natuke pappi läks, aga tasuta lõunaid pole ja õhtuks on kõigil vaja leib lauale panna. Minu asi on nüüd aedadest okastraat välja koristada ja hakata saunamaja planeerima.
Käibeplaan, 10% käibekasvu võrreldes eelmise aastaga, ei tulnud ära. Ütleme ca 2% jäi puudu. Pole paha ma ütlen. Ja endiselt tahan vinguda sel aastal tehtud muudatuste üle raamatupidamises ja tšekimajanduses. Kuradikuradikurat
 |
| Tore, et nad seda isegi tunnistavad, et on minust teinud assistendi, kes maksab töötegemisele peale. Not bad, aga mulle ikkagi ei meeldi. Kuvatõmmis Facebooki artiklist. |
Aktsiad
LHV ja Kaubamaja aktsiad ja Kasvukonto kolm indeksfondi on praegu sedasi üles rallitanud, et hoia piip ja prillid. Ükskord elus on mul ka õnnestunud olla õigel ajal õiges kohas. Vahel tuleb kahetsus peale, et oleks võinud kevad-suvisel perioodil ikka rohkema summa eest osta. Kasvuprotsendid kõiguvad vahemikus 18-21. Aga ei. Idee oli algusest peale nö kommiraha investeerida, st selle summa oleksin nii ehk naa ära söönud. Pealegi mul oli vaja puhvrit koguda, kuna nad ju kohe algusest peale hirmutasid uue gripilainega sügisel ja novembris oligi juba käibes veidi langust tunda.
Käive oli küll väiksem aasta viimased kaks kuud, aga samas tundub, et inimesed on julgemad, kui kevadel ja olgem ausad me oleme juba väsinud sellest pidevast hirmutamise foonil elamisest. Mul on mai kuust saadik kõik uudised kinni keeratud ja kui midagi tõeliselt olulist on, siis sellest kuulen niikuinii.
Aasta kõige suurem kahetsus
Ma olen ikkagi kusik. Novembri alguses oli üks tööpakkumine, mis pani südame põksuma ja kuhu tahtsin väga kandideerida, aga... julgusest jäi puudu. Eesti Maadlusliit otsis sotsiaalmeediaspetsialisti. Seda oleks tahtnud teha. Aga nagu ikka, töötasin iseendale vastu. Viimane CV on rohkem, kui 10 aastat vana. Kuidas seda üldse tehakse tänapäeval? Googeldasin ja leidsin väga ägeda saidi, kus soovitati CV kujundada Canva programmis. Seal on isegi põhjad olemas. Tegelikult see nägi lõpuks väga äge välja. Jäi veel motivatsioonikiri. Siis lõin vedelaks, ikkagi ainult ca 60% nõutud oskustest jne. Veel jõudsin muretseda, et võtan endale liialt palju kohustusi ja pärast olen äkki jännis. Ühesõnaga ma olin iseenda kõige suurem vaenlane.
Aasta suurim võit
...if you had one shot or one opportunity, to seize everything you ever wanted in one moment. Would you capture it, or just let it slip?
(Eminem, Lose Yourself)
Aasta suurim võit on osalemine MMA Eesti meistrivõistlustel ja teine koht. See oli minu neljas mma matš ja minu parim. Olen vastastele alati palju respekti andnud, sest nad teevad palju trenni, nad on väga head, tublid ja julged. Minu viga oli see, et olen ennast alahinnanud, kuna mu vastased on minust palju nooremad. Võrdlesin ennast oma vastastega, kuigi poleks tohtinud. See pole õige. Teen trenni suhteliselt vähe (enda arvates), nii palju kui töö kõrvalt jõuan. Aga seekord oli minu mindset õige - ma läksin võitma!
 |
| Invicta tiim 2020 eestikatel. Mul on au |
Võistlusteks ettevalmistus oli puudulik (nagu ikka), sellega ma rahul ei olnud (nagu ikka). Samas Eminem minu playlistis andis tohutu mentaalse paugu. Viimased kaks nädalat enne võistlusi käisin igal pool ringi oksad nii laiali vaata, et ei mahu enam ustest läbi ja dai bohh keegi midagi ütlema tuleb... hahaaa, eksole. Muusikal ja sõnadel on jõud! Seekord polnud isegi kõht lahti. Või nagu rahvatarkus ütleb: jäta söömine ära ja s!ttumine kaob iseenesest.
Suurim kompliment oli see, et tiimikaaslased uskusid, et võit oleks pidanud seekord mulle tulema, aga ei. Tiitel läks õigesse kohta, mis ei vähenda minu võidujoovastust. Nautisin kogu protsessi, eriti lahe, et sain teha puuris lumeinglit. Ei see pole mingi pauerpantš, vaid see oli üks asi soovide nimekirjas: teha eestikatel puuris snowangel´it!
Lõpetuseks ütleks idanaaber nu tševoo bljadiki, nje ažõdali da?!
HEAD UUT AASTAT!
Kommentaarid
Postita kommentaar