Mai kuus, kõik on uus - emadusest ja muust (pealkirjad on alati kõige raskemad)

Mai kuu on minu lemmik, siis kui toomingad õitsevad ja ööbikud laulavad. Lapsepõlvesõber küsis peale 20 aastat kohtumist: "Mäletad, kuidas sa koguaeg toominga otsas istusid?". Ei mäletanud, tore et meenutas. 
Mai kuus juhtub alati asju. Mai kuu viimasel nädalal käisin enne üürikoju kolimist päevasel ajal ja peale tööd seal istumas. Üksi vaikuses, istusin diivanil ja kujutlesin kuidas ma seal elan. Ma sain hingata. Iga päevaga kasvas minu sees rõõmus ootusärevus. Mul oli tekkimas TULEVIK. Hirmus ja tundmatu, aga teadsin kindlalt, et see on minu kätes, minu kontrolli all, päris minu oma.

Esimene aasta vaatasin, kas saan hakkama, siis tuli eufooria, sest ma olen täiega badass ja siis sai kütus otsa. Viis kuud olin augus, või koopas nagu ma tavatsen öelda, aga ka sellest august ronisin välja... 
Mul on perioode, kus käin ainult tööl, teen trenni ega suhtle kellegagi. Olen antisotsiaalne, koopas. Mitte, et mu seltsielu muul ajal aktiivne oleks, aga koopas olles ei suhtle üldse. Ainult lapsed. Mul on ikka vedanud, et mul sellised lapsed on nagu nad on. Having a weird mom builds character. Üksvahe plika küsis, kas meil on vabakasvatus: "Ei Mellu, sul on laisk ema!"


Miššn kompliit👊😉


Raivo Hein ütles #Investeerimisfestivali vestlusringis, et 20 a tagasi tehtud investeering võis olla täielik katastroof, aga aeg läheb mööda. Ja täna avastad näiteks, et oled sellest hoopis võitnud. Ja neid sõnu julgen täie tõsidusega kinnitada.
Ilma kondoomita seksimine ja 17 aastaselt sünnitamine rikub elu ära, nagu mulle toona öeldi. Ega mulle lapsed muidu ei meeldigi, talun ainult oma kutsikaid. Aga täna, 43 aastaselt, olen õnnelik. Ei muretse bioloogilise kella pärast ega otsi sobivat isakandidaati. Elus on vürtsi olnud, perenaisekarjäär läbitud, midagi tegemata pole jäänud (mis tegemata, selle võtan ette) ja ma olen rahul. Juba on peres kasvamas ka väike tütretütar.


Sebisin suurejooneliselt Eesti Ekspressi üle kahe lehe laiuva töö- ja kosjakuulutuse. Selline kommentaar artikli all. Ma olen jumalast nõus, kirjutan kahe käega alla


Aga aitab heietamisest, pehmojuttu sai juba piisavalt. Mai kuus on seekord jälle juhtunud asju. Esmalt muidugi see, et toidupoodi ma ikkagi ei saanud tööle. Graafikud olid sünkroniseeritud ja kaks päeva enne esimest tööpäeva helistas juhataja - ühtegi uut inimest enne juurde ei lubata palgata, kuni käibenumbrid järgi tulevad.
Tegelikult ongi hea, et ei võetud. Oleksin seal jälle oma aega raha vastu vahetanud, teadmata kas sellest ka sisulist kasu on. Mulle väga tüüpiliselt, palga kohta ei küsinudki, see oli vast ainus asi, millest me ei rääkinud. Pealegi on inimesed minu ja salongi jälle üles leidnud, päevad on tööd täis. Vaba päev on pühapäev. Eks näis, kuu lõpus võtan numbrid kokku ja vaatan, kuidas läinud on.

Nii ja nüüd kõige tähtsam - Indrek Põldvee ütles mulle sügisel, et väikselt ja suurelt mõtlemine võtab samapalju aega, mõtle parem kohe suurelt. Ära tegin. Võtsin persoonibrändingu veebikursuse brandnimegasina ja nüüd on seitse nädalat täis uusi suuri mõtteid. 
Miks ma selle ette võtsin oli ikka seesama põhjus - tahan muutusi, aga teadagi If you want a different outcome, you need to try different things

Kodutööd on mahukad ja aitavad päris sügavale jäneseurgu kaevuda. Evelin ja Olesija hoiavad silma peal ja vastutuspartnerile raporteerin tehtud töödest, ise olen samal ajal partnerile peegeldaja rollis ja annan talle tagasisidet. Kolme veebikursusega olen juba enda kohta uusi asju teada saanud ja õppinud.

Iseenda tugevustest on megaraske rääkida. Pigem tundub, et kas neid üldse on. Eriti äge oli ülesanne, kus pidime 3-5 inimeselt (kolleeg, koostööpartner, klient, tuttav, sõber) küsima, kuidas nemad mind näevad ja sõbratest - MIKS sa oled minu sõber? See oli korralik egolaks - u are welcome, my dear friends. 

Kuna ma ise olen ka selline kujundlikult mõtleja/kirjutaja, siis tõstan esile ühe sõbratesti, mis mu meeli eriti kõditas:

MIKS? Omavahelise meeldivalt üles ehitatud dialoogi põhjal küsiks, et MIKS MITTE? Üks väheseid vestluspartnereid, kes suudab sind sütitada Ta on verbaalses mõttes ja kindlasti ka olemuselt "lahtise löögiga" Temas on segu nendest toredatest karakteritest, keda sa oma elus oled kohanud ja kellest jääb hea mälestus. Ta on tundmatu, keda sa oled justnagu aastaid tundnud. Monikas on soojust, mis aitab sul oma ebakindluse grillile panna ja kindlusena taldrikule serveerida Head isu, kui sul õnnestub Monikaga vestlusesse astuda, sest sellest võib saada sinu päeva dessert! Tean seda, sest olen saanud maiustada! Tema suhtumisest õhkub seljalepatsutust, sa kuuled otsekui sosinat kõrvas, mis ütleb "Ära põe!" Eneseirooniat tal jagub. Ta ei üritagi ennast näidata veatuna, sest ennast petta pole mõtet. Oleme ju kõigest inimesed oma puuduste ja voorustega ning tõelised sõbrad näevad selles niikuinii omaette väärtust. Monikas on soov olla "ärkvel" ehk enese proovilepanek ja õppimine ei tohi kunagi lakata, ükskõik kui vana sa oled - meis on alati midagi, millest endal aimugi pole ja see väärib avastamist! Johtuvalt sellest proovib ta leida ka teistes parimat ja julgustab seda endas otsima. See inspireerib ja julgustab peeglisse vaatama! Monika võib olla just see, kes ütleb sulle seda, mida enamus sulle öelda pole suvatsenud/julgenud aga mis võib muuta sinu kulgu ja mõtteviisi!!!

Ülaltoodu ilmselt vastab ka küsimusele, mida teised minu kohta ei tea. Täiendavalt tahan siia veel juurde lisada, et magan alati selili, et mitte näoli padjas endale kortse näkku magada. Jap, mina see olengi, kellest räägitakse  - meritäht! See on väga oluline muide. 

Näha on, et mulle väga meeldib endast rääkida, see teema ei ammendu kunagi. Kas nii võib käänata? Võib vast küll. Ma siin ükspäev tunnistasin karmi tõde, olen räige edasi lükkaja - Prokrastinaator. Läksin googeldama, kas selline sõna on olemas. Tuleb välja, et üks sümpaatne blogija Henry on sel teemal juba jõudnud mõtiskleda amidahenryteeb.eu

Kõigi maade Prokrastinaatorid, ühinege! Kokku saame millaski tulevikus...

Tõmbaks joone alla seekord ja numbritest räägiks järgmine kord.



Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Tsiteerides klassikuid - mõned tahavad kõike, AGA nad ei kõnni katustel

Kolisin mehest lahku, mis nüüd saab? Ma olen ju nii vana?!

Stardipauk - minu vara ja kohustused