September numbrites ja miks ma lapse tuleviku kindlustamiseks raha ei korja

Septembri algusesse oli mul plaanitud puhkusreis, aga kuna vahepeal plahvatas zombi apokalüpsis, siis see jäi ära (kas ma olen ainus, kellele õmmeldud näomaskid meenutavad kubemekaitset?). Kui sul on ebaõnne positiivne olla, siis pead kõiki endaga lähikontaktis olnud inimesi sellest teavitama. Kõlab nagu suguhaiguste kontroll - saad tripperi, nüüd otsi kõik oma partnerid üles ja saada neile see raske sõnum. Hoia-äpist võiks siin päris palju kasu olla. 

Zombi apokalüpsis on tekitanud muudki segadust. Ma tahaks vinguda tööks vajalike tarvikute ja materjalide hinnatõusu üle. Ma mõistan turu nõudlus-pakkumise dünaamikat ja see on okei. Selge, et nõudluse suurenedes hinnad tõusevad. Küllap mingil hetkel loksub ka hind paika, kuna seal, kus on nõudlust, tuleb ka pakkujaid juurde. Aga mulle EI MEELDI kvaliteedidefitsiit. Müügis olevad kummikindad on sita kvaliteediga. Kui varem sain normaalsed kindad (100tk) 8.90, siis nüüd ostan 18.90 vms. Igatahes ma ootan kuni turg selle asja paika loksutab, kuigi endisi hindasid on ka ilmselt naiivne loota.

Selline sissejuhatus seekord, aga nüüd asja juurde

Esmalt planeeritud puhkusereisist. Makstud reisirahast 25€ jäi reisifirmale segasteks kuludeks ja ülejäänud 866€ sain tagasi. Paugust, nagu maast leitud raha. Kõik panin Kasvuhoiusele mustadeks päevadeks.

Reisile ei saanud, aga võtsin rohkem puhkepäevi või noh, tehniliselt võttes - püüdsin mitte salongi minna. Eriti hästi välja ei tulnud, aga mõne vaba päeva ikka sain lisaks. Tegelesin kodulehe tekstide ja hinnakirja kujundamisega. Siin on pikk tee veel käia, aga õnneks on meil superhea meeskond ja tarkasid sõpru-tuttavaid.

Lisapäevad puhkust andsid kohe tunda käibenumbrites. September on tegelikult olnud läbivalt vaiksem, aga ei midagi katastroofilist, olin sellega arvestanud. Mitte nii rõõmustav on see, et raamatupidamisteenusele tuli hoobilt 10€ otsa pluss käsitöö. Nimelt avastas Merit Aktiva, et ilma kliendi nõusolekuta ei tohi serveris firmade andmeid hoida ja hakkasid raamatupidamisfirmalt iga ettevõtte pealt küsima andmete säilitamise lisatasu 5€, mis minult sisse kasseeritakse. Kuidas see viiekas olukorda silub?

Sellest ajast, kui inimestega kontakt on OUT ning kontaktivaba teenus on IN, tuleb mul arved sisse skännida ja raamatupidajale meili panna. Lisaks on kasutusel mobiiliäpp CostPocket, mis on iseenesest vägev asi. Pildistan kuluarved üles, äpp digimuudab pildi pdf dokumendiks ja paneb "kausta" ja kuu lõpus saadetakse mulle meili kuluaruanne. Päris lahe, varem pidin uudishimu rahuldamiseks raamatupidajat tülitama.

Ühesõnaga udupeen värk, minul tööd juures ja raha maksan selle eest veel 5€/per kuu juurde. Muudkui viiekas siia, viiekas tänna ja nii ta läheb. Sina ole aga mees ja katsu viiekatele korraks enda juures öömaja pakkuda. 

Väike ettevõte saab kindlasti hakkama ka ilma raamatupidajata, kuna raamatupidamisprogrammid on tänapäeval piisavalt targad. Aga mitte mina. Minul peab olema lisapaar silmi, kes mind kontrollib ja ma ei mõtle siin maksuametit. Raamatupidaja annab alati märku, kui maksetähtaeg on saabumas ja vaatab, et kõik oleks timm. Tööülesandeid tuleb delegeerida ja raamatupidamise ise tegemise alternatiivkulu on minu jaoks liiga suur.

Kui saamatu ma numbritega tegelikult olen, tõestab kasvõi seegi fakt, et kuigi mul on maal ühe objekti elektrilepingutasu 3.50, siis mingil põhjusel on elektri ettemaks tänase seisuga 123€.

Kuidas ma tööülesandeid delegeerin ja äppe kasutan

Investeerimisest: Kasvukonto, Investeerimiskonto ja Mustad päevad

Kasvukonto on jagatud kolme indeksfondi peale, mis on täiesti lampi valitud. Vaatasin lihtsalt, et oleks erinevatest maailmajagudest vms. Kaks nendest fondidest on divikaid ka juba maksnud. Investeerimiskonto kaudu ostan endiselt paarikaupa LHV ja Kaubamaja aktsiaid. Koroona-ajast alates olen neile kahele kontole raha kandnud iga nädal. Mõlemad kontod on rohelised ja väärtuse kasv hetkeseisuga protsentides 4,43.  Mustadeks päevadeks on säästetud raha hetkel 2 kuu varu.

Elatisraha laekumisega on väike error (rasked ajad), aga õnneks meil läheb hästi. Jõudsingi ringiga selle kohani, kus tahan rääkida, miks mul pole tehtud lapsele investeerimise-hoiuse-koolifondi. Lastele tuleviku kindlustamisele suunatud finantstooteid ja võimalusi lapsele raha koguda on palju. Vali välja ja hakka süstima. Minu lapsel on ainult pangakaart ja arveldusarve, sellest piisab. Ta ei saa isegi regulaarselt taskuraha. Vahel küsib ja siis annan. Regulaarselt taskuraha andmiseks ei näe vajadust.

Hoolitsen igapäevaselt selle eest, et tal oleks hea ja turvaline keskkond elamiseks. Ta käib võrkpalli- ja tantsutrennis, so 87€ otsest kulu. Sinna juurde tulevad spordiriided, võistlustel käimine jne jne. Pluss veel miljon pisiasja, mis kõik annab kokku korraliku tulemuse. Ühesõnaga püüan lapse füüsilist ja vaimset arengut igakülgselt toetada täna siin ja praegu. Kui palju ressurssi (et mitte öelda kulu!) läheb nt kahe pikajuukselise juuksehoolduseks, ma parem kokku ei arvutagi. Igatahes otsustasin tekitada meile isikliku NATO-kapi (valitsuse tasandil suunatakse meid varusid koguma ja käsku tuleb täita). Ilunädala soodustused Trade Hous´is kasutasin täiega ära: šampoonid, palsamid, juukseõlid, maskid - seda kraami peaks nüüd mõneks ajaks jaguma.

Mida ma öelda tahan? Ma pole raharikas, aga võin öelda, et olen õnnistatud tublide lastega ja mul on kõik olemas. Investeerimiseks ja tuleviku kindlustamiseks jagan oma ressurssi nendesamade väheste nö lillepottide vahel, et need saaksid korralikult kastetud ja kiiremini vilja kandma hakata. Teate ju küll, mastaabiefekt. 

Muidugi ma loodan praegu selle peale, et laps kolib viie aasta pärast kodust välja ja siis saan kuskile riidekappi kolida, et igakuiseid püsikulusid veelgi vähendada ja veel rohkem koonerdama hakata... nagu mul neiukene paar aastat tagasi käsi plaksutades ütles: "Emme, ma olen nii õnnelik, sest mul on tunne, et sa ostad meile maja, aga ma kardan, et olen siis juba 35 aastane!" 

Lapsesuu.

Va juhul, kui oled s!takeeraja