Et kuidas mul täna läheb? Hoia õlut, ma kohe räägin

Hoiatan ette ära, et järgnev postitus sisaldab ebatsensuursusi ja kui siin üldse keegi käib mu ülestunnistusi nillimas ega ole veel 18 täis, siis alakate silmadele see jutt ei sünni.

Eile. Ma pole enam ammu seest niimoodi vahutanud, et tahaks kõva häälega möirata ja rusikatega vehkida. Tehnika ja mina, need on nagu õli ja vesi. Teema selles, et mul oli playlistis kolm asja:
1. Tee sponsitud FB reklaam
2. Otsi välja korteri tehnilised joonised, et saaks lisakütte variante kaaluma hakata
3. Osta 25€ eest LHV-d

Etteruttavalt. LHV ostuorder sai lõpuks südaöö paiku tehtud, kas käiku ka läheb ei tea. Ma eriti ei saanud aru sellest, mis see "turg" ja "limiit" tähendavad.

Sponsitud reklaami tegemine aga ajas mul ikka tõeliselt s.ta keema. Ma lihtsalt ei saa aru, kuidas kõik teised saavad hakkama. Kas ma olen ainus, kellel õnnestub lihtsad asjad keeruliseks teha?

Koroona-time viskab netiavarustesse päris palju tasuta infot, mis võib täiega kasuks tulla või siis mitte. Sattusin nimelt ükspäev veebiseminarile, kus räägiti e-poe tegemisest ja toest ja üks kena inimene ütles, et statistika järgi on e-poodide külastatavus varasema ajaga võrreldes just öötundidel kasvanud... ja tutvustas oma veebilahendusi.

Võtsin sellest mõttest kinni ja otsustasin oma sponsitud reklaami näidata õhtusel ajal ja öösel. Ehk joppab. Ausalt, jooksma ta lõpuks hakkas, aga kas mõõdikud said nii nagu vaja, mina ei tea. See  on mul esimene kord ja ju siis näeb, kui palju ingeidzi tuleb. Vigadest ja kogemustest õpitakse.

Ehitisregistri lehel surfasin ka, et vähe polnud. Nende vanade majade dokumentide otsimisega on nii, et eit mäletas, a eit suri ära. Koguaeg on see teema, et kui seal pole, siis pöördu sinna jne. Korterisaaga veel kestab ja ilmselt tuleb sellest veel juttu.

Kogu selle aja, mis ma seal neid asju ajades ennast kruttisin, jõudsin vahepeal lugeda Rahakrati uut postitust. Selline magus kibe äratundmine, kuidas covid-19 meid kõiki paneb... rohkem pingutama. Igatahes tuli mulle meelde minu kauge koduküla (sinna ma selle korteri ostsingi). Seal elab üks Arno nimeline vana mees. Kandis kulunud ja väljaveninud põlvedega marati dressi. Vahel juhtus, et põlved sattusid tal selja taga olema. Selle kohta ütles ta alati, et teine pool on veel päris korralik... Arno luges palju ja oskas lugusid vesta. Ta pidas viljakuivatis viljakoristamise ajal vahti ja teismelised istusid tihti poole ööni tema juures soojas, sest sügisel oli bussikas külm. Nagad istusid, tegid suitsu, jõid Arno villitud jooki ja olid muidu kultuursed. Muide sellest pundist ma korjasin selle pisiku ka üles, kelle pärast ma nüüd vanaema olen, aga see selleks. Panin nii muuseas mälu järgi kirja ühe tema loo.

Hoiatus. Lugu võib sisaldada üllatusseksi elemente. Olgu öeldud, et ma ei õhuta prostitutsioonile ega propageeri ebatervislikke eluviise.

Joobar magas pargipingil. Pede jalutas mööda, kasutas juhust ja pistis peale akti tüübile kolmeka näpu vahele. Ärgates vana vaatab, mida värki kolmekas! ja juba põrutabki otse poodi peeti ostma. Libistab samas pingil pudeli ära ja jääb uuesti magama. Jälle kordub sama asi - pedekas läheb mööda ja kasutab juhust. Kutt ärkab taas kolmekas näpu vahel, sügab korraks lõuga ja võtab sammud poodi. Müüja küsib: 
"Peeti?" 
"Mkm. Anna viina, peet teeb perse kibedaks!"

Närvide rahustamiseks tegin õhtul väikse sörgi ca 17km. Päris mõnus on täna enda küpsetatud õunatäidisega kringlit nosida.

Enne ja pärast

See on vast ainus sai, mida isegi minul pole õnnestunud kordagi tuksi keerata. Äkki mõni tahab veel retsepti, ma kohe otsin siia lingi ka Kurksikokad

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Tsiteerides klassikuid - mõned tahavad kõike, AGA nad ei kõnni katustel

Kolisin mehest lahku, mis nüüd saab? Ma olen ju nii vana?!

Stardipauk - minu vara ja kohustused