Minu september 2020

Essana tahaks ära parandada eelmise postituse pildiallkirja. Õige on: Rahakratt kuulsusega finantsvabanduse seminaril...

Võlad klaaritud, nüüd võib septembrijuttude kallale minna. Esiteks võlad on klaaritud, st ka korteri ostuks võetud sõbralaenuintress on makstud. Minusuguse koonri jaoks polnud see üldse kerge, aga lubadus on täitmiseks. Sinu nimi ja sõbrad/kontaktid on ainus tõeline varandus ja kapital. Kui sul on need olemas, võid igal eluhetkel alustada uuesti nullist. Isegi, kui sul pole mitte midagi, siis sul on sinu Sõna, Nimi ja Network.

September on minu jaoks paljutähenduslik. 27 aastat tagasi septembris, seisin varahommikul maal koduväravas ja ootasin öösärgiväel kiirabi. Ema andis kiired juhtnöörid juhuks, kui kõht väga valutama hakkab...

Mäletan siiani, kuidas süda puperdas sees. Hirmu, sellepärast, et olen emale suureks pettumuseks ega saanud sõnagi suust. Kuidas ma talle seda ütlen? Ema luges köögis laua taga raamatut, kõndisin mitu korda köögi ja oma toa vahet. Lõpuks kirjutasin sõnumi paberile ja libistasin selle raamatu kõrvale, et ema näeks lugeda - ma olen rase.  Pole just kerge 16 aastasena seda kõvasti välja öelda. See oli raske ja segane aeg. Aasta oli 1993. Kool jäi pooleli, majanduskriis... täisvaestemaja ja siis mina ka veel. Süütunne ja see koorem jäid minuga aastakümneteks.

...ja aasta tagasi 2019 septembris sündis tütretütar.

Aitab vanadest asjadest.

Millega ma veel hakkama sain?

Mis võiks olla tob(r)edam, kui osaleda mängus, mille reegleid sa ei tunne ja see vähene, mida tead, on vastupidine sellele, kuidas seni oled harjunud tegutsema. Ja kas see pole mitte enesearenguretsept?Mugavustsoonist välja? Kõlab küll kangesti sedamoodi.

Lühidalt - Eesti meistrikad naistemaadluses (vabamaadlus), sest mida muud sa ikka vaba laupäevase päevaga ette võtad.

Kui Tõnu Maadlusklubist Leo helistas (muide Tõnu on mu koolivend sealt kaugest külast), siis nagu ikka, vastasin küsimusele küsimusega: "Lähen vä?". Mis ilmselgelt tähendab nõusolekut. Korraks tekkis suurem vastasseis, kui öeldi, et pean trikoo selga panema. Päriselt mehed, TRIKOO?!? Õnneks lubati alukad alla jätta ja pudel veini teha. See viimane otsustas asja (ja alukad ka muidugi).

Selgus, et ma pean medali nimel võitlema, sest minu kaalus oli kokku 4 võistlejat. Seega nõudsin veinile lisaks ka veinikaaslast. Fotod on kollaaž erakogust ja Maadlusliidu lehelt

Tahaks küll, et mõni asi oleks vahel lihtsam. Mitte nii, et eile helistad ja homme lähme. Aga fuck it, mida mul kaotada on? Peale eneseväärikuse muidugi. Samas tagantjärele mõeldes. See oli endale antud lubaduse täitumine. Möödunud aastal, kui alustasin septembris (jälle september) jala nö taastusraviga jõusaalis, siis lubasin endale, et mingi kuradi luumurd ei defineeri mind ja teen vähemalt ühe võistluse veel, kui jala korda saan. Kel huvi saab minu siseheitlusi sellest ajast näha ja lugeda Instagrami postituses

Kes oleks arvanud. Antud lubadus oli minul juba ununenud, aga Karvane Käsi mäletas ja juhatas. Nüüd on vist püsti maadluse alustamise hirm ka läinud. Ma räägin üldse palju hirmust ja kordan - ma pole julge ega hulljulge. Kui hirmule vastu hakkamise tulemusena paraneb minu elukvaliteet (paneme nüüd kõik koos rämeda kajaka maha), siis tuleb seda teha. See on viie sekundi reegel. Otsusta või lükka edasi ja jää samasuguseks edasi. Ja ma olen meister prokrastinaator. 

Julgus ei ole hirmu puudumine, vaid arusaamine, et miski muu on hirmust olulisem. (A.Redmoon)

Seesama blogi, mida siin heietan, on suht poolsalajane ettevõtmine. Link on instas üleval ja mõnele saadan personaalselt. Aga päris avalikult pole julgenud välja hõigata. Paha siga, mitu viga. Alguses oli see, et pole piisavalt sisu. Nüüd sisu natuke on, aga ma pole layout´i ja kujundusega rahul ja mis siis saab, kui äkki enam polegi millestki kirjutada jne.

Tegelikult on täiuslikkuse taotlemine üks võimalus asju edasi lükata. Ideaalseid tingimusi ei teki kunagi ükskõik millise plaani teostamiseks. Soovitan kuulata Brian Rose podcasti James Clear'iga Atomic Habits või veel parem, lugeda tema raamatut (ise pole veel jõudnud).

Näiteks mõned mõtted, mis mind kõnetasid:

• Eesmärgi püstitamisest üksi on vähe. See on liialt tulemusele orienteeritud. Keskendu pigem protsessile. Eesmärgi saavutamine muudab elu ainult korraks ja tekib jo-jo efekt. 
• Sa ei pea kaalust alla võtma, sa vajad paremaid toitumisharjumusi. 
• Rohkem raha pole lahendus, sul on vaja paremaid finantskäitumise harjumusi. 

Ehk et, eesmärk ei saa olla joosta maraton või saada miljonäriks, vaid õigem on saada jooksjaks, hankida paremad finantsharjumused! 

Meenus see aeg, kui üritasin alustada hommikujooksudega (jälle septembris, infoks ja motivatsiooniks, FB-s on Hommikujooksjad grupp). Kõige suurem takistus oli minu jaoks riidesse panemine. Eks proovi hommikul pimedas 5.45 spordirinnahoidjat selga saada! Lõpuks otsustasin, et magan jooksuriietega, peale kellahelinat hüppan püsti ja laksust õue enne, kui aju taipab, mis mul plaanis on. Hakkama sain.

Minu uued suured plaanid

Nagu me juba teame, siis maa on välja ostetud, välja renditud ja talupojad teevad seal heina, mis omakorda aitab rohumaad hoida võsavaba. Lisaks toob ka veidi nutsu sisse ja otsesed kulud saavad kaetud. Seal on vana talumaja koht, millele lisab väärtust puurkaev ja elektritarbimise lepingu olemasolu. Maksan igakuist miinimumtasu, mida EE küsib, kui tarbijat taga pole.

Plaan on talukoht puhastada kreegivõsast ja teha võsavabaks ka tammede alune nö liin, mis jookseb mööda vana lagunenud kiviaeda. Ca 17 hektarist on 800 ruutmeetrit vääriselupaik raiumise keeluga, ehk puhastada ikka on lubatud.

Veidra tunde tekitab maa omamine. Üdini eestlaslik. Justkui alles nüüd oleks põhjust selg sirgu lüüa, enesekindlus on kasvanud ja tulevik näib helgem. Päris palju tööd on kõige selle nimel ära tehtud. Pikad tööpäevad salongis, olematu seltsielu... pere. Aga see on midagi, mida ma tunnen, et tuleb ära teha. Nüüd on see koht, kus peaks tegema väikese pausi iseenda tunnustamiseks... 2 minutit.

Olen viimasel ajal uurinud võimalusi, kuidas veel maa tööle panna. Veidi lugesin päikeseenergiaga seotud teemasid - kütmine ja energia tootmine. Kahjuks ma pole piisavalt pädev, et arvutada või otsustada kas see ära tasub või palju maksma läheb. Aga tore oleks kui ka korteris saaks puukütte asemel päikeseenergiat ära kasutada. Sest miks minna samm tagasi, kui võiks minna edasi. Tuleb veel infot ja inimesi otsida, kes oskavad sel teemal nõu anda ja aidata.

Igatahes on minu suureks unistuseks päikeseenergial köetav aastaringseks elamiseks mõeldud saunamaja suure terrassi ja poksikotiga. Unistada ju võib.

Mõned pildid jaanipäevast, kui kõrgeks kasvand rohi...