Kulu-kulu-kulu... kui palju maksab rendikorteris elamine
Pikk paus on kirjutamises sisse tulnud. Jälle on nii palju mõtteid peas ja jutt kipub segaseks. Fookus on veidi muutunud, et mitte öelda kadunud. Alates septembrist võtsin ennast käsile ja hakkasin jõusaalis käima. Unistasin pikka aega sellest, et teen kodus trenni ja taastusravi. Mul on treeningvahendid täiesti olemas, aga tuhhi polnud. Jõusaali lähen kohale, tund aega pühendan ennast konkreetselt oma harjutustele ja TEHTUD.
Kirjutanud pole, aga töö käib ikka edasi. Investeeringuid juurde pole tulnud, va püsimaksetena toimetavad ülekanded. Üks suur projekt on käsil, millest ma hetkel rääkida ei taha. Selle projekti tarvis olen kevadest saadik raha kogunud ja detsembris loodan otsad kokku tõmmata.
Järjepidevust nõudvad tegevused nagu näiteks pere-eelarve pidamine, on jäänud soiku. Ärategemine ei võta kaua aega, aga käsi ei tõuse. Ega siin ei aita muu, kui tuleb teha nimekiri tegemata töödest ja otsast närima hakata.
Elame lapsega kolmetoalises keskküttega korteris, asukoht on hea ja rendin pikaajaliselt. Me oleme siin elanud nüüd pisut rohkem, kui aasta. Kolisime augustis 2018, seega on paras aeg teha väike statistiline kokkuvõtte.
Tegin arvutuse. Aasta peale kokku summa 5499.20, päris mõru pill alla neelata, aga mugavus maksab. Lihtsuse huvides arvestasin sinna hulka rendi, kommunaalid, elektri ja Telia. Alates juulist 2019 lõpetasin Telia TV ja interneti teenuslepingu.
Alguses muretsesin, et harjumuse jõud on ehk liiga suur ja äkki ikka tahaks televiisorit vaadata, aga lepime kokku, et see mängis nagunii pigem taustaks. UFC fighte ma ikka jälgisin, aga ainult spordikanali pärast maksta 30€ kuus on ka mõttetu.
Tänaseks oleme neli kuud ilma televiisorita, pole kordagi puudust tundnud. Väga rahulik on olla ja kolm kümpi, nagu maast leitud raha, on samuti kokku hoitud. Lisaks on mul nüüd põhjust ennast sõpradele külla pressida mma matše vaatama, aga ka seda pole eriti viitsinud.
Maale kolimise peale olen küll mõelnud, aga logistiliselt on praegusel ajahetkel ikkagi parem elada linnas. Nii olen tööasjus kiirreageerija ja mulle kohe üldse ei meeldi mõte kaks korda päevas bussis istuda - alternatiivkulu tundub liiga suur.
Eelkõige tuleb vaadata ikkagi seda, kui palju ma linnas elamisest võidan, kui konkreetset kulu rendile.
Asukoht ON ülioluline.
Tegelikult ma ikka olen vahepeal olnud asjalik ka:
1. Hangin uusi mõtteid müügist Pärnumaa Arenduskeskuse koolitussarjas Müügimaania. Esimene koolitaja oli müügikasvu kõutš Indrek Saul. Väga rahul. Nagu alati. Ootused on kahe järgmise seminari osas samuti kõrged.
2. Tegin avalduse oma III pensionisamba viimiseks Tulevasse
3. Käisin lapsega Tallinnas Helitehases tema lemmikräppari Scarlxrd, kontserdil. Päris tore, hahaha.... aga lapsega ühine mälestus jällegi loodud!
4. Nüüd see kõige magusam maasikas. Esimest korda elus on mul reisifond. Me sõidame lapsega järgmine aasta septembri kuus gruusiasse. See on minu jaoks väga väga suur asi. Juba kasvõi selle pärast, et ma puhkasin viimati aastal 2013...
Selle pomm-uudisega on vist paslik tänane postitus lõpetada.
Oma ponnistustest lähemalt IG: Iseõppimine on valus
Järjepidevust nõudvad tegevused nagu näiteks pere-eelarve pidamine, on jäänud soiku. Ärategemine ei võta kaua aega, aga käsi ei tõuse. Ega siin ei aita muu, kui tuleb teha nimekiri tegemata töödest ja otsast närima hakata.
 |
| See hetk, kui isegi nimekirja tegemine on jõle suur ettevõtmine |
Elame lapsega kolmetoalises keskküttega korteris, asukoht on hea ja rendin pikaajaliselt. Me oleme siin elanud nüüd pisut rohkem, kui aasta. Kolisime augustis 2018, seega on paras aeg teha väike statistiline kokkuvõtte.
Tegin arvutuse. Aasta peale kokku summa 5499.20, päris mõru pill alla neelata, aga mugavus maksab. Lihtsuse huvides arvestasin sinna hulka rendi, kommunaalid, elektri ja Telia. Alates juulist 2019 lõpetasin Telia TV ja interneti teenuslepingu.
Alguses muretsesin, et harjumuse jõud on ehk liiga suur ja äkki ikka tahaks televiisorit vaadata, aga lepime kokku, et see mängis nagunii pigem taustaks. UFC fighte ma ikka jälgisin, aga ainult spordikanali pärast maksta 30€ kuus on ka mõttetu.
Tänaseks oleme neli kuud ilma televiisorita, pole kordagi puudust tundnud. Väga rahulik on olla ja kolm kümpi, nagu maast leitud raha, on samuti kokku hoitud. Lisaks on mul nüüd põhjust ennast sõpradele külla pressida mma matše vaatama, aga ka seda pole eriti viitsinud.
Maale kolimise peale olen küll mõelnud, aga logistiliselt on praegusel ajahetkel ikkagi parem elada linnas. Nii olen tööasjus kiirreageerija ja mulle kohe üldse ei meeldi mõte kaks korda päevas bussis istuda - alternatiivkulu tundub liiga suur.
Eelkõige tuleb vaadata ikkagi seda, kui palju ma linnas elamisest võidan, kui konkreetset kulu rendile.
Asukoht ON ülioluline.
Tegelikult ma ikka olen vahepeal olnud asjalik ka:
1. Hangin uusi mõtteid müügist Pärnumaa Arenduskeskuse koolitussarjas Müügimaania. Esimene koolitaja oli müügikasvu kõutš Indrek Saul. Väga rahul. Nagu alati. Ootused on kahe järgmise seminari osas samuti kõrged.
2. Tegin avalduse oma III pensionisamba viimiseks Tulevasse
3. Käisin lapsega Tallinnas Helitehases tema lemmikräppari Scarlxrd, kontserdil. Päris tore, hahaha.... aga lapsega ühine mälestus jällegi loodud!
4. Nüüd see kõige magusam maasikas. Esimest korda elus on mul reisifond. Me sõidame lapsega järgmine aasta septembri kuus gruusiasse. See on minu jaoks väga väga suur asi. Juba kasvõi selle pärast, et ma puhkasin viimati aastal 2013...
Selle pomm-uudisega on vist paslik tänane postitus lõpetada.
Kommentaarid
Postita kommentaar