Stardipauk - minu vara ja kohustused

Kui 2 a tagasi iseseisvat elu alustasin...

...oli mul alguses ainult kaks kätt taskus. Viimane aasta, enne lahkumist, oli mitu ümbrikku kuhu raha paigutada, et võimalikult valutult alustada.

Kohustused:

*Õppelaen 92€ kuus. Sinna kogusin poole aasta varu. Õppelaenuleping lõpeb aastal 2023

*Freestyle krediitkaart - sai võetud lolli peaga juba kroonide ajal summas 25 k. Selle eest tegime wc ja vannitoa remondi. Maksin 4 a nagu surnud siga, ainult intresse. Alati, kui midagi kogunes, siis "juhtus midagi". Lõpuks lõikasin kaardi puruks ja tegin südame kõvaks.

*Kodulaen - kaaslaenajana. Elu suurim rumalus, mida 20-ne aastaselt armunud naine teha võib. Võtsin endale kaaslaenajana kohustuse maksta kinnisvaralaenu, ise seejuures kinnisvarale mitte mingisugust õigust omades. "Sest me jääme elu lõpuni kokku. Meil on armastus." Kodulaenulepingust mul ei õnnestunud välja saada.  Selles "abielus" olen endiselt. Veel kümmekond aastat on jäänud.

...ja see pole veel kõik

*Mina ja minu ema oleme Tema õppelaenu käendajad ja Tema käendab minu õppelaenu.

Viimaks, see kõige magusam, kõige olulisem ümbrik

*persse saatmise ümbrik ehk see oli see summa, mille eest pidin korteri rendilepingu- ja tingimustega seotud kulud katma.

Mulle kuidagi tundub nii, et alati kui olen oma peas mingi mõtte kindlalt, täpselt, koos mingi ajalise  nö tähtajaga formuleerinud, siis see saab teoks. See on vahel isegi veidi hirmutav, sest ka hirmud on saanud teoks...

Igatahes. Kui viimasena oli jäänud täita rendiümbrik, so talvel 2017, keerutasin peas järgmist mõtet - mai kuus, siis kui lapsel kool läbi saab, oleks hea kolida. Selleks ajaks ma ikka leian sobiva korteri pikaajalisele rendile, mis on mõistliku hinnaga.

...nii juhtuski. Mais kuulsin oma täiskasvanud tütrelt, et ta sõbranna kolib ja korter jääb vabaks. Võtsin omanikuga ühendust. Kohtusime ja vaatasime korteri üle. Olin esimene ja ainus, kellele pakuti. Kui minult küsiti, kas sobib, siis ütlesin, et kolin kasvõi riidekappi. Selgus, et korteri omanik oli oma kunagise mehe eest sinna "põgenenud". Nüüd viis saatus meid kokku.
Ka mina käisin seal alguses nädalapäevad lihtsalt istumas. Üksi. Kujutasin ette, kuidas ma seal elan. Olen sellele naisele südamest tänulik. Tuleb aeg, kus on minu kord heategu edasi anda...

Mida ma sellest õppisin:

*Alati polegi Sinu lähedased ja sõbrad need, kes aitavad

*Räägi oma muredest ja soovidest - ma mõtlen nagu pasanda täiega. Mind on alati aidanud oma mõtete ja soovide kõva häälega välja ütlemine.
Võõrad inimesed pole asjaga emotsionaalselt seotud ning näevad teistsuguseid lahendusi.

*Kõva häälega arutledes leiad ise lahenduse. See ei pea olema parim võimalik lahendus, aga see on vähemalt samm soovitud muutuse poole. Mina tahtsin alguses osta korterit, aga hammas ei hakanud peale. Jumal tänatud, et planeeritud avantüür korteri ostuks läbi ei läinud!

*Naisel peab ALATI olema raha, millest mees midagi ei tea! Ära lase ennast kellelgi nurka mängida ega võta kohustusi, mida üksi olles täita ei suuda.

*Kohe kooselu alguses tuleb rääkida rahast. Raha ja vara teemad on väga ilusasti lahti kirjutanud
Kristi Saare kristiinvesteerib "Kallis, me peame rääkima. Rahast" ja Krõõt Sammhaaval "Nipid algajale kooselajale". Need blogipostitused tulid minu jaoks 20 aastat liiga hilja, kuid ehk on kellelgi sellest infost abi.

*ARMASTA ENNAST - SA OLED SEDA VÄÄRT JA PALJU ROHKEMGI!

*MITTE KUNAGI POLE HILJA!

Tänase päeva seisuga on minu varaline seisukord muutunud:

*Tuleva liige
*II pensioni sammas Tuleva Maailma Aktsiates
*III sammas LHV Indeksfond. Sinna läheb iga kuu püsikorraldusega 30€
*Funderbeami kaudu oman väikest osa jäätisest ja maitseveest
*Mul on väike korter. Asub linnast 40 km kaugusel ja sai soetatud "mustadeks päevadeks"
*Natuke rohumaad