SEB maraton 2016
Maratonist saab varsti nädal mööda ja mina olen ikka veel pilves, emotsioonid on täiega laes! See oli minu teine maraton ja eelmisega (Võidupüha 2015) ei anna seda kohe kuidagi võrrelda.
2015 detsembris alustasin tõsisemaid treeninguid ajakirja Hers BeFit2016 võistlusega seoses. Kaotasin kehakaalust 6kg, jõutrennid, palju kardiot. Peale võistluse lõppu olen saavutatud kehakaalu säilitanud ja aprilli lõpust kuni juuli kuuni tegin jalgadele eraldi ühe jõusaali trenni lisaks + kogukeha ehk 2 jõusaalipäeva nädalas. Augustis tundsin tugevat motivatsioonipuudust, väsimust, olin nädal aega haige jne aga ma suutsin ennast siiski nii palju kokku võtta, et vähemalt toonuse säilitamiseks trenni teha.
04.septembril oli Kahe Silla jooks 10km. No sellega oli ka paras nali. Hommikul ärgates tuli välja, et minu kael ei liigu :) Arvatavasti olin külma saanud eelmisel päeval ja no teeb ikka viha, kui miski selline asi su plaane tahab rikkuma tulla :) Õnneks leidus üks hea inimene, kes oli nõus pühapäevahommikul kl 9 mind "jalule peksma". Kui alguses oli oht, et jalutan selle 10km lihtsalt läbi siis tegelikult jooksin välja isikliku rekordi ja parandasin eelmise aastaga võrreldes aega.
Ja nüüd see kõige-kõige olulisem sündmus: 11.09 SEB maraton! Sõitsime Viiu ja Lauraga juba laupäeva õhtul Tallinnasse ja ööbisime Videviku külaliste majas (väga kift koht ja majaperenaine - soovitan soojalt). Hommikul kl 6 äratus, et olla kl 9 stardis triksis-traksis.
Alates jaanuarist kuni maratonieelse nädalani oli mul kogunenud jooksukilomeetreid veidi üle 1220 km, "seina" ei tulnud ette seekord, tunne oli kogu jooksu ajal supper! See 4.00 oli väga õige otsus. Peale jooksu korra mõtlesin, et äkki oleks ka 3.45 aga ei, see tempo oleks liiga ära väsitanud.
Sammu pikkuse võtsin kohe alguses lühikesed ja mäest üles tippides. Jälgisin koguaeg, et hingamine oleks rahulik st puls ühtlane. Ma olin arvestanud, et kl 13 saab neli tundi täis ja umbes 12.20 hakkasin kella vaatama ja üritasin viimased mingi 2km kiiremini joosta aga no kõrge pulsiga ei jaksa
Peale maratoni emotsioonidest kirjutasin lähemalt instagrammis: https://www.instagram.com/p/BKOWrH0Bu03/?taken-by=monikariivald
2015 detsembris alustasin tõsisemaid treeninguid ajakirja Hers BeFit2016 võistlusega seoses. Kaotasin kehakaalust 6kg, jõutrennid, palju kardiot. Peale võistluse lõppu olen saavutatud kehakaalu säilitanud ja aprilli lõpust kuni juuli kuuni tegin jalgadele eraldi ühe jõusaali trenni lisaks + kogukeha ehk 2 jõusaalipäeva nädalas. Augustis tundsin tugevat motivatsioonipuudust, väsimust, olin nädal aega haige jne aga ma suutsin ennast siiski nii palju kokku võtta, et vähemalt toonuse säilitamiseks trenni teha.
04.septembril oli Kahe Silla jooks 10km. No sellega oli ka paras nali. Hommikul ärgates tuli välja, et minu kael ei liigu :) Arvatavasti olin külma saanud eelmisel päeval ja no teeb ikka viha, kui miski selline asi su plaane tahab rikkuma tulla :) Õnneks leidus üks hea inimene, kes oli nõus pühapäevahommikul kl 9 mind "jalule peksma". Kui alguses oli oht, et jalutan selle 10km lihtsalt läbi siis tegelikult jooksin välja isikliku rekordi ja parandasin eelmise aastaga võrreldes aega.
Ja nüüd see kõige-kõige olulisem sündmus: 11.09 SEB maraton! Sõitsime Viiu ja Lauraga juba laupäeva õhtul Tallinnasse ja ööbisime Videviku külaliste majas (väga kift koht ja majaperenaine - soovitan soojalt). Hommikul kl 6 äratus, et olla kl 9 stardis triksis-traksis.
Alates jaanuarist kuni maratonieelse nädalani oli mul kogunenud jooksukilomeetreid veidi üle 1220 km, "seina" ei tulnud ette seekord, tunne oli kogu jooksu ajal supper! See 4.00 oli väga õige otsus. Peale jooksu korra mõtlesin, et äkki oleks ka 3.45 aga ei, see tempo oleks liiga ära väsitanud.
Sammu pikkuse võtsin kohe alguses lühikesed ja mäest üles tippides. Jälgisin koguaeg, et hingamine oleks rahulik st puls ühtlane. Ma olin arvestanud, et kl 13 saab neli tundi täis ja umbes 12.20 hakkasin kella vaatama ja üritasin viimased mingi 2km kiiremini joosta aga no kõrge pulsiga ei jaksa
Peale maratoni emotsioonidest kirjutasin lähemalt instagrammis: https://www.instagram.com/p/BKOWrH0Bu03/?taken-by=monikariivald
 |
| ja kui fotosid vaatama hakkasin, siis oli üllatus suur: SELLISEID jalalihaseid ma ei teadnudki endal olevat :D |
 |
| Igaks juhuks veel üks pilt, kus on ikka kogu info peal - muidu läheb äkki meelest ära, KUI kiiresti ma ikka jooksin ja mitmes koht oli :) |
 |
| See on siis eriti oluline info: olen positiivselt üllatunud, et ilma planeerimata olen lihtsalt tunde järgi ja ilma pulsikata iga ringiga tasapisi tempot tõstnud. Patsutan endale õlale - algaja õnn! |
Kommentaarid
Postita kommentaar