Eluhäkid, nipid ja mille eest tänulik olla

Sättisin paberile valdkonnad, millele tahan sel aastal fookuse seada koos mõnede märksõnadega. Kokku viis valdkonda, aga tundub kuidagi liiga palju. Kui mõtlen, millest mu elu praegu koosneb, siis seal on peamiselt töö, trenn ja näpuotsaga muud, suhe jämedalt 60/30/10 

Kuulasin vahepeal podcaste, kus bädässad rääkisid, kuidas olla veel tegusam ja produktiivsem jne.  Mis imeinimesi on ikka olemas, uskumatu. Tõnu Vahtra nt kuulab trennis raamatuid kiiremini, kui reklaamides ravimireklaami kõrvalmõjude eest hoiatatakse. Ilma naljata, suu vajub lahti, kuidas see mees ennast kasvatab. Mitu päeva olin lummatud, selline töötahe ja järjekindlus. Tahtmatult jäin mõtlema, milline see naine tema kõrval peaks olema. Aga respekt igatahes.

Püüdsin veidi kaasa minna. Kuulasin podcaste trennis muusika asemel, et lüüa kaks ühe hoobiga... kuni trenniisu ära läks. Otsustasin, et see värk mulle ikka ei sobi, ju ei ole multitaskingus nii kõva kärbes, kui arvasin. Mina pean trennis kohal olema ja mulle meeldib mõne seti vahel visata muusika saatel veits tantsupuusa. Noortel veri teibas, las tõmblevad.

Huvitavaid persoone ja mõtteid kuulan edasi, aga ka nende jaoks pean ikkagi "kohal olema". Selliste inimeste lood on väga inspireerivad. Mina nii hard-core pole, aga selliste lugude kuulamine aitab hoida soovitud infoväljas ja meeleolus ning mõningad ideed leiavad ka rakendust. Sellest juba  piisab, et ise olla produktiivsem. Mina olen juba kogemustega ja tiksun omas rütmis. Möödunud aastale tagasi vaadates üllatasin iseennastki. Nii võib minna, kui sul on põhimõtteliselt kaks võimalust: kas teed ära või teed ära.

Tea, mida sa tahad, ole enesekindel ja julge, ära eelda vaid räägi, küsi, tegutse ning asjad hakkavad juhtuma. Lisaks otsin ise kontakti selliste inimestega, kes mind inspireerivad. Nagu näiteks Rahakratt. Mulle väga meeldib tema huumor. Selliseid inimesi, kellega saab ilma filtrita suhelda, on väga vähe. Õnneks mul mõni on ja neid tuleb hoida nagu sitta pilpa peal.

Need kaks skriini on minu eelmise aasta suurhetkedest. Üks oli see, kui Rahakratt mu alastipilti laikis ja teine siis, kui ta endale hea töö eest õlale patsutas. Viimase kohta ütleks maamees ühtkomateist

Aga nüüd nende fookuste juurde, mille kohta tabelit ma ikkagi ei viitsinud teha.

Rahaline kindlustatus 

Rahalise kindlustatuse eesmärgid on üllad ja ambitsioonikad. Persesaatmisfondi, kui sellist, ei teagi kas saab olema. Pigem tundub, et hakkan lihtsalt raha koguma. Kas sellest saab PSF, uue korteri sissemaks või miski muu, selgub töö käigus.

Kindel on see, et mingeid uusi investeeringuid või varaklasse ei ole plaanis juurde sebida. Jäävad II ja III sammas, Kasvuhoius ja rohumaa. Minu investeerimishorisont on tittedega võrreldes ikka väga lühike ja sellepärast ei kogu lastele ega katseta ühisrahastusega. Ei hakka mina oma rahanatukest erinevatesse aukudesse toppima. Pigem üritan tekitada mastaabiefekti ehk vähem on rohkem. 

Ja ju lastel ka hästi läheb, kui minuga kõik korras on.

Pidasin suvel 4 kuud pere-eelarvet. Õnnestus päris hästi, oli tore vaadata kuhu raha läheb, aga minu puhul töötab kõige paremini lihtsus ja lollikindlus. Kolm lahtrit: sisse, välja, säästmiseks ja kõik. Pole mul vaja teada mitu raha kerest läbi vetsupotti läks. Eelkõige huvitab mind see palju sisse tuli ja mitu vasakule sain panna. Eelarvet pidades proovisin seda varianti, et hoian 50€ sulas rahakotis nädala peale, aga see oli liiga väike. Ikka tekkisid sellised asjad nagu lapsel ootamatult vaja kooli mingeid asju või taskuraha. Tütar on 14 ja ma pole talle taskuraha regulaarselt andnud. Ta küsib harva ja siis ka võib olla 2-3€.

Suurim ambitsioon ongi vist see, et soovin laste rahalist teadlikkust tõsta. Olen ise suhteliselt vaesest perest pärit ja minu vanem tütar ei saanud ka alati kõikidele kooli ekskursioonidele kaasa ega huviringides käia. Ta on nüüd 26 ja sai 2019 septembris ise emaks. Oma väike pere ja tagasihoidlikud elamistingimused. Otsesõnu ma õpetama ei kipu (vist), aga minult laenu võttes ta maksab alati tagasi. Hiljuti lisasin ta ilma hoiatamata FB #Kogumispäeviku gruppi ja paistab, et mõjub. Nägin juba ka tema sisse-välja märkmeid. 

Puhkus ja vaba aeg

Siin läheb juba keeruliseks. Enne pean endale selgeks tegema, mis see puhkus ja vaba aeg üldse on. Kas vaba aeg on nt öösel, siis kui magan? Kas lugeda puhkuseks salongist vaba aega? Puhkan teist tööd tehes? Jube palju keerulisi küsimusi. Selge on see, et keha hakkab "asjadest" märku andma. Enam ei saa nii kiiresti kell 6 hommikul püsti, kui tahaks. Magan vabadel päevadel veidi kauem. Olen natuke väsinud. Et ma seda endale tunnistan, peaks olema paranemise algus. Vist.

Puhkusereis Gruusiasse septembris on igatahes kindel ja ootused on kõrged. Juba uurisin, kas sealkandis jitsiklubisid on, kus saab väikese külarulli teha. Plika veel ei tea, hihihii... ma juba kuulen "puhkuse ajal trenni, kus sul mõistus on?!?" Aga vaatame, kuidas läheb. See on mul esimene kord elus PÄRISELT TUUSIKUGA puhkama SÕITA, täpsemalt lennata. Irooniline on muidugi see, et puhkuse rahastamine nõuab lisatöötunde...

Minu 2019 jaanipäev (siis, kui mul veel telekas oli). Süles on würth´i mutrid, seibid ja poldid ehk minu teine töö, mida kodus teen

Sport ja tervis

Sport ja tervis. Naljaga pooleks võiks öelda, et need on väga erinevad asjad. Eelkõige on eesmärk sportida targalt,  nii et kõik jupid oleks terved. Toitumise mingeid lubadusi ei anna meelega. Paks ma pole, aga kaalu on pikkust (ca 155cm) arvestades trenniga päris palju juurde tulnud. Kõva 62 kg tuleb ära.

Toitumise osas püüan teha tervislikke valikuid. Näitena võin tuua selle, et ostsin novembris liitumise aastaks Fitlapiga ega ole tänini selle programmi järgi mitte ühtegi toitu valmistanud.
Aga äpp on uhkelt telefonis olemas ja käin ikka menüüd piilumas. Stardika programm, milles on hästi lihtsad toidud ja millega saaks raha toidukuludelt kokku hoida kõlab hästi, aga ma vist ootan kuni keegi mulle jalaga perse lööb. 

Ma ei tea, mis mul viga on. Kõik tingimused on ju olemas, aga kodus ei suuda ma ikka mitte midagi enamat kui mune praadida ja pelmeeni keeta. Üleüldse olen mingi veidrik. Loen poes kõik peti- ja keefiritekstid läbi, et teha kindlaks, millises neist kõige vähem suhkrut sisaldub. See, et korvis  on küpsised, kommid, koogid vms ei oma absoluutselt mingit tähtsust. Pfff... onju

Eks ma veits nagu paisutan ka praegu. Ega ma tegelikult nii palju magusat ei söö. Või söön? Krt...

Kodu ja lähisuhted

...jälle keeruline. Siin palusin tütrelt abi. Tuleb välja, et ma ei pidavat üldse sõpradega väljas käima. Tõsi. Pole aega ega viitsimist või pole sõpru. Kui tahakski, siis pean üksi minema, sest kõigil on kas mees, naine või väikesed lapsed.
Plika kunagi ütles, et tal on minust päris kahju, et pean temaga kinos käima: "Mitte, et see halb on, aga sa võiks mõne täiskasvanuga minna."
Samas mulle meeldib. Me käime küll harva, aga jummel me käisime isegi Soomes tema lemmikbändi kontserdil, kus meie taga üks teismeline kogu kontserdi nutta ulgus. Tallinnas Helitehases kuulasime mingit jubedat räpparit, kes karjus koguaeg mikrisse F.Y! Me oleme käinud kuulamas Eesti ropendavaid koomikuid ja lähitulevikus ähvardab mind Vennaskonna kontsert, sest talle hakkas Vennaskond meeldima. Lisaks kõigele eelnevale aitan teda vahel käsitööprojektides, sest ma olen ju kudumisgeenius.

 Käsitöötunnis oli vaja kududa täistopitud loom. Lapse palvel lõin käe külge. See loom on nüüd koolis näidiseks

Kui nüüd päris tõsiselt enda sisse vaadata, siis ma ei teagi enam, kas on sellist täisealist inimest või inimesi, keda nimetan kõige kõige paremaks sõbraks. Aeg on edasi läinud. Kõigil on oma rada, nagu ka minul. Pigem on erinevad huvigrupid: kolleegid, spordisõbrad, mõned toredad netituttavad, kellega huvitavatel teemadel vestlust arendada.

Kõlab kurvemalt, kui see tegelikult on, sest mul on siiski oma raudvara, kes minu jaoks on olemas ja mina neile. Me lihtsalt ei suhtle igapäevaselt. Olen juba piisavalt vana, et osata üksiolemist ja vaikust hinnata. Mulle meeldib omaette olla, mõlgutan omi mõtteid, arutlen ja analüüsin. Näiteks  avastasin just eluhäki, ehk millal saad aru, et hakkad vanaks jääma? Kui päevad ära jäävad ja sa viskad googel otsingusse kliimaks, mitte rasedus.

Alguses tundus kodu ja lähisuhted päris tröösitu ja kogu tekst seisis kaua mustandites. Aga nüüd kõike seda kirja pannes ja üle lugedes näen, kui palju üle mul on olla tänulik.

Töö

Tööalaselt näen sel aastal arengupotentsiaali kõige rohkem. Mul on salongis jaetooteid korralik valik ja ka laovaru olemas. Nüüd tulevad Babor koolitused uutele toodetele ja hoolitsustele, st palju põnevat on oodata. Vaja veel turundamist ja teavitustööd teha, et rohkem inimesi salongi üles leiaks ja teaks, et Pärnus saab ka kohapeal Babor näo- ja kehahooldustooteid katsuda, vaadata ja osta. Üleöö seda ei juhtu, aga ma näen, et tasapisi asjad liiguvad ja inimesed oskavad küsida. Selle üle on mul ainult hea meel.

Tööd on palju ja administratiivseteks tegevusteks ei jää eriti aega. Midagi tuleb igatahes välja mõelda ja lahendus leida. Väike plaan on siin lapstööjõudu rakendada, aga mis ja kuidas täpsemalt, peab veel arutama.

Selge on see, et kõiki töid ise ära teha ei jõua. Laienemise plaani pole. Ma lihtsalt ei taha seda asja suureks ajada. Tean, et praeguse süsteemi suurim probleem on selles, et kogu sissetulek on minu persooniga seotud. Tänu sellele on töötunnid lõhki ja kui ei tööta, kaob ka sissetulek. Aga. Mulle meeldib praegu nii. Üritan pigem tekitada sissetulekuallikaid juurde ja olen uutele võimalustele avatud. Jaak Roosaar kirjutas oma jaanuari blogipostituses, et pane raha äri kasvatamise asemel hoopis passiivselt kasvama. Jämedalt selline plaan mul ongi. Jumal tänatud, et keegi võttis ja selle sõnadeks vormis, et kõik ärid ei peagi kasvama ja laienema.