Massuuriku päevaraamat

Täna on aasta viimane päev ja pühad on olnud üks paras toidu hävitamine. Pidin rasedustesti tegema, sest ma ei suutnud uskuda, et selline kõht on lihtsalt ette söödud. Selgus karm tõsiasi - ma olengi paks! Lootsin küll salamisi, et on veel mingi kolmas võimalus, aga ei. Tegelikult mul on lollikindel viis kuidas kindlaks teha, kas ma olen juurde võtnud. Katsun tisse. Kui on, mida katsuda, siis tuleb magusaga lõpparve teha. Polegi ammu oma kokakunstišedöövreid jaganud. Näiteks jõulupiparkoogid minu moodi:  1) rulli tainas suvalt laiaks ja küpseta 2) ahjust tulles pigista glasuur peale ja otse suhu Soovitan soojalt, ülihästi maitsesid!  #eluhäkk Proovisin südameid ka teha, aga see võttis meeletu aja ja liiga palju ruumi ahjupannil. Ka nii võib, nagu üks mul siin pidevalt kuulutab Mehele sellise moega ilmselt ei saa, aga see polnud ka jutu point. Lihtsalt teadmiseks, et "seal on ka teistsuguseid". Enda kaitseks võin öelda, et nälga minuga ei jää ja minuga võib alati luurele minna...

Oleks mul ka nii palju tahtejõudu - kuulen inimesi ütlemas. Mulle tundub, et tahtejõud pole midagi sellist, mis mõnel inimesel ON ja teisel POLE. See on nagu motivatsiooniga - tuleb ja läheb. Vahel oled rohkem motiveeritud, vahel vähem ja teinekord ei viitsi kohe üldse mitte. Motivatsioon ja tahtejõud on musklid, mida tuleb lihtsalt treenida. Tahtsin joosta, pressisin ennast jooksjate gruppi. Tahtsin võidelda, pressisin ennast võitlejate sekka. Ühtegi tuttavat polnud ees - oli TAHE  Kõige esimesena võiks endalt küsida, mida ma tahan, nagu päriselt TAHAN-TAHAN? Ma ei tea, kas mul on keskmisest suurem tahtejõud, pigem arvan, et mitte. Aga ma analüüsin ja vaatlen oma käitumist ja mõtteid (if that make sense). Seepärast ma tean, et olen võistlushimuline ja häkin ennast.  Sest ma usun, et inimene on loom ja teda saab dresseerida. Iseennast on ka võimalik dresseerida nagu Pavlovi koera. Jälgin kõrvalt, püüan mõista, mis on minu stiimulid (lülitid),  põhjus-tagajärg seoseid, kui...